Nils Niitra: muusika võit

Nils Niitra Foto: Sille Annuk

Saksamaa laulu võit laupäevasel Eurovisioonil kinnitab, et Ida- ja Lõuna-Euroopa riikide lääged ballaadid ja halb 1990. aastate disko ei ole suutnud vana hea Euroopa maitsest päris teerulliga üle sõita. Müütilisele Eurovisiooni formaadile näidati hea looga koht kätte.

Sellest erilisest formaadist kipuvad paraku rääkima ka meie enda Eurovisiooni-friigid, aga õnneks ei räägi sellest noorema põlvkonna muusikakriitikud. Eelmisel aastal olid friigid vait, sest Eesti sai Moskvas siiski üsna hea koha. Sel aastal oli põhjust murest murtuna halada, et lugude eelvaliku teevad Heidy Purga mafioosod R2st ja sellest kogu traagika tulebki – et nemad ajavat mingit oma spetsiifilist rida ja kuidas me ikkagi saame pühadust teotada ja mõelda, et oluline pole mitte Eurovisioon, vaid «Eesti laul».

Hea küll, aga taastame siis Juhan Paadami aegse olukorra, mille viimased ma ei tea mitu aastat käis üks lakkamatu Eurovisioonile sobiva laulu otsimine, aga tulemus oli ümmargune null. Ja läbi kukuti sellesama punnitatuse pärast, mida tänavugi võis näha paljude riikide etteastetes.

Mu abikaasa püstitas vidutamisi Eurovisiooni vaadates päris õige küsimuse: kas Eurovisioonist on saanud mingi asi iseeneses, sest nüüdisaja muusikatrendidega pole lõviosal lugudest mingit pistmist? Nii palju ja nii halba 1990. aastate tehnohõngulist jama pole pidanud tükk aega kuulama. Teinud siis vähemalt korralikku 1980. aastate poppi, sest see on praegu kuum kraam, aga ei. Kui see on see õige Eurovisiooni formaat, tekib küsimus, miks me peaks seda üldse otsima. Tuleks tähele panna ka tõsiasja, et tänavune võitja sai ülivõimsa skoori Eurovisiooni formaadist pea­jagu üle oleva ja ilmselt ka mitmele Purga-maffia liikmele meeldinud looga.

Lõppkokkuvõttes peaksime endalt küsima, mida me ikkagi tahame – kas seda, et eesti popmuusika areneks, või et tema potentsiaal oleks suunatud esinemistele Eurovisioonil? Varasema «Eurolaulu» ja praeguse «Eesti laulu» sarnaseid muusikasündmusi on meil kord aastas ja neist sõltub vähemalt mõnevõrra ka siinse popmuusika edenemine. Lugude eelvalikuid «Eesti laulule» teevad tõepoolest inimesed, kes on kuulanud oma elu jooksul läbi kõrghoonetäie plaate ja kellel on muusikast väga mitmekesine arusaam.

Veelgi enam – lõviosa muusikaasjatundjatest on veendunud selleski, et nii head muusikat kui praegu pole Eestis kunagi varem tehtud. Järelikult on Purga-maffia õigel teel. Meie eesmärk siin Eestis on edendada oma muusikat ja muusikuid ja sestap ongi «Eesti laul» meile palju tähtsam kui Eurovisioon. Ei ole vaja üritada kord aastas tulemusetult serblastele meeldida, vaid teha ka ülejäänud 11 kuud häid lugusid.