/nginx/o/2013/09/05/2125109t1h27ef.jpg)
Omavalitsused saavad riigilt keskmiselt 22 protsenti rohkem rahalist toetust, kui kuluks õpetajatele seadusega kehtestatud miinimumpalga maksmiseks. Ometi kõik õpetajad sellist raha ei näe, sest omavalitsus ise otsustab, kuidas toetuse koolide vahel ära jagab, kirjutab haridus- ja teadusministeeriumi avaliek suhete osakonna juhataja Argo Kerb Postimehe arvamusportaalis.
Tänases Eesti Päevalehes osutab õpetajate ametiühingu Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri, et tänavu jaanuarist tõusis õpetajate miinimumpalk 715 eurolt 800 eurole ehk 12 protsenti ning avaldab kahtlust, kas omavalitsustele tänavu antav palgatoetuse raha seda tõusu võimaldab.
Omavalitsused saavad tänavu õpetajate palgatoetust ehk palgaraha, mida õpetajatele töötasuks maksta, 166 miljonit eurot. See on tunduvalt rohkem kui miinimum ning teeb keskmiselt iga õpetaja kohta, kes töötab täiskohaga, vähemalt 976 eurot.
Keskmise palga saamise arvutuskäik on alljärgnev: 166 miljonit eurot / 10 578 õpetajat täisametikoha arvestuses / 12 kuuga / 1,34 ehk tööandja maksudega = 976 eurot kuus.
Õpetajate palgaks antav toetus kasvab tänavu kõikides omavalitsustes ning toetuse jagamise eelnõu järgi on 95 omavalitsuses palgatoetuse kasv 10 kuni 60 protsenti.
Näiteks Tartu saab tänavu iga õpetaja kohta palgatoetust keskmiselt 1060-eurose palga maksmiseks, mis on 33 protsenti enam kui 800-eurone miinimumpalk. Omavalitsus ise otsustab, kuidas jagab toetuse koolide vahel.
Seega saavad omavalitsused riigilt keskmiselt miinimumpalgast 22 protsenti rohkem rahalist toetust, mida saab kasutada õpetajate palga tõstmiseks – palgatoetus sisaldab raha nii töötasude diferentseerimiseks kui ka õpetajate kõikide tööülesannete tasustamiseks.
Ministeerium osutab, et ametiühingu esimehel on kohustus teha vahet õpetajate miinimumpalgal ning tegelikul palgal. Samuti miinimumpalgal ja riigi poolt omavalitsustele antud tegelikul palgatoetusel, mis on tänavu iga õpetaja kohta vähemalt 22 protsenti suurem kui uus, kõrgem miinimumpalk.
Õpetajate koormusarvutus sõltub tegelikust ajast
Samuti osutas haridustöötajate liidu esimees, nagu oleks mingi regulatiivse muudatusega tehtud tööandjale võimalikuks sundida õpetajat klassi ette 35 tunniks, mis ei vasta ega saagi vastata tõele.
Ministeeriumi kodulehel on üleval ka vastav infomaterjal, millele on heakskiidu andnud ning on seda levitanud ja levitamas ka Eesti Haridustöötajate Liit, kelle juht on Reemo Voltri.
Samuti jääb ministeeriumile täiesti arusaamatuks, miks levitab õpetajate ametiühingu esimees avalikkuses selget väärinfot, mis käib vastu töölepinguseaduses olevatele töötaja kaitseks tehtud reeglitele. Ametiühingu esimehe sõnavõtt jätab väärmulje nagu saaks koolijuht ühepoolselt määrata õpetajale tööülesandeid rohkem kui tööaeg võimaldab ja/või töölepingus on kokku lepitud.
Eesmärgist õpetajat kaitsta lähtusid mullu suvel tehtud õpetajate tööaja arvestamise muudatused –seadusesse kirjutati sisse selgesõnaliselt, et õpetaja töökoormuse ning tasustamise arvestamisel peab vaatama kõikide tööülesannete ajakulu.
Kõik õpetaja tööülesanded peavad mahtuma õpetaja täistööaja ehk 35 astronoomilise tunni sisse – tundide andmine, ette valmistamine, lisaülesanded nagu klassijuhatamine, ainekabineti haldamine, õppematerjalide valmistamine jms. Seega pole õiguslikult ega reaalselt võimalik, et õpetaja näiteks 35 kontakttunniks klassi ette «määratakse».
Ministeerium kutsub liidu konsultatsioonidele
Ministeerium on väga üllatunud Eesti Haridustöötajate Liidu esimehe Reemo Voltri väljaütlemistest.
Kahetsusväärne on ka Reemo Voltri väide, et ministeerium pole andnud talle informatsiooni. Voltrile on nii ruttu kui võimalik edastatud tema soovitud õpetajate palgatoetuse koondnumbrid, informatsioon õpilaste arvu muutuste, arvestuste aluste ja metoodika kohta.
Ministeerium kutsub liidu lähiajal erakorralistele konsultatsioonidele, et väärinfo edasi ei leviks ja õpetajaid ning kogu avalikkust põhjendamatult ei ärritaks.