Simson: nelja kuuga Aafrika missioon ei lõpe

Kadri Simson Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Keskerakondlane Kadri Simson selgitas täna riigikogus, miks ta on vastu kaitseväelaste saatmisele Kesk-Aafrika Vabariiki, juhtides muu hulgas tähelepanu, et Eesti jaoks ei lõpe missioon nelja kuuga.

Ma olen nõus sellega, et riigikogu ei peaks võtma vastu otsust saata oma kaitseväelased välismissioonile sellisel viisil, et otsuse arutelul, kus minister on siin kõnetoolis ja vastab küsimustele, on saalis vaid mõni neist saadikutest, kes kavatseb eelnõu poolt hääletada ehk võtta endale vastutuse Eesti kaitseväelaste missioonil olemise eest. Ja ka sellisel viisil, et seletuskiri, mis selle otsuse juurde käib, on tõeline käkk.

Teisest küljest on see protseduur, millega Euroopa Liit ja erinevad liikmesriigid oma kaitseväelasi Kesk-Aafrikasse saadavad, iga päevaga pidevas muutumises ja tegelikult ei olnud riigikaitsekomisjonil võimalik ka veel neid dokumente lisadagi, mis said valmis alles sellel nädalal. Nii et tõenäoliselt peame me leppima sellega, et esimese ja teise lugemise vahel tuleb erinevaid otsuseid, tuleb erinevaid riike, kes ühel või teisel viisil Kesk-Aafrika kriisi lahendamises kaasa löövad.

Eelkõige peaksime seda otsust tehes mõtlema meie Eesti huvidele ja sellele, millistele tingimustele peab vastama üks välismissioon, kuhu Eesti kaitseväelased saadetakse.

Ma arvan, et esimene tingimus, mis peab olema täidetud, on see, et ohus on Eesti rahvuslik julgeolek. Eile me kuulsime kaitseministrilt, et tema arvab, et saates 55 Eesti kaitseväelast Kesk-Aafrika Vabariiki, kaitseme me Eesti huvisid. Mina seda nii selgelt ei näe. Kindlasti ei taga see, et meie 55 kaitseväelast lähevad väga kaugele lõuna poole Vähi pöörijoonest, seda, et edaspidi on meil telefoniõigus ja meil on võimalus võimaliku kriisi ajal helistada ühele või teisele Euroopa suurriigile ja kutsuda vägesid sama kiiresti siia tulema. Pigem ei lähe me Kesk-Aafrika Vabariigis oma rahvuslikke julgeolekuohte minimeerima.

Teine tingimus, millele peab välismissioon vastama, on see, et meil on selge saavutatav eesmärk, mida 55 kaitseväelast nelja kuu jooksul Kesk-Aafrika Vabariigis muudavad. Eile ütles Reinsalu seda, et meie eesmärk on anda üle stabiilne julgeolekukeskkond. Kas me tõsiselt arvame, et need 55 kaitseväelast saavad nelja kuu pärast lahkuda, andes üle Kesk-Afrika Vabariigis, mis on territoriaalselt sama suur kui Prantsusmaa, üle stabiilse julgeolekukeskkonna? Pigem ei.

Kolmandaks peab olema meie poolt, otsustajate poolt, selgelt ja läbipaistvalt hinnatud võimalikud riskid ja võimalik kulu. Kulu on 2,7 miljonit eurot, see on märksa suurem kulu, kui senimaani on olnud välismissioonidel, kus rusikareegel oli see, et üks missioonil olev sõdur maksab aastas miljon krooni. See Aafrikasse minek on mitu korda kallim, ka riskid on täiesti tundmatud, võimalikud haigused, võimalikud ohud meeste vaimule, võib-olla mitte nii suur oht lõhkekehade näol, mitte nii suur oht hästi relvastatud ja meie vastu suunatud vägede näol.

Neljas tingimus, millele üks missioon peaks vastama, on see, et meie inimesed toetavad missioonile minekut. Kas me saame väita, et jah, meie Eesti maksumaksjad mõistavad, miks me saadame oma kaitseväelased Kesk-Aafrika Vabariiki? Ma ei ole selles nii kindel.

Ja viies tingimus kindlasti peaks olema, enne kui me saadame oma kaitseväelased välismissioonile, see, et seal on olemas selge rahvusvaheline tugi. Kesk-Aafrika Vabariigi missioon selles mõttes on ikkagi väga palju parem, kui oli omal ajal otsus saata Eesti väed Iraaki. Siin on olemas ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioon, ka Euroopa Liidu välisministrid tegid just äsja sel nädalal oma otsuse, millega otsustati, et luuakse EUFOR RCA, mis koosneb 500 kaitseväelasest, ja on ka olemas Kesk-Aafrika Vabariigi ajutise presidendi abipalve.

Aga mis sellel asjal puudub, puudub see, et vaatamata sellisele rahvusvahelisele korrasolekule, on väga suured ja olulised NATO ja ka Euroopa Liidu liikmesriigid teatanud, et nemad oma mehi sinna Aafrika pinnale ei saada. Oma jalaväe saatmise Kesk-Aafrika Vabariiki on välistanud Saksamaa, Suurbritannia. Kuigi minister väitis eile, et Itaalia, siis mina ei ole ühestki riigikogu liikmele kättesaadavast andmest näinud, et Itaalia sinna oma mehi saadaks. Nii et me oleme ka selles küsimuses jälle pühamad kui paavst ise. Mitmed meist sõjaväe poolest palju võimekamad riigid on otsustanud kõrvale jääda või panustada kaudselt.

Siin tuleb silmas pidada ka seda, et endine emamaa Prantsusmaa suudaks seda probleemi lahendada ilmselt vägagi palju jõulisemalt kui praegu oma 1600 kaitseväelasega. Sellele on tähelepanu juhtinud ka ÜRO peasekretär Ban Ki-moon, kes on palunud Prantsusmaal oma panust tõsta, ja see võiks olla ka meile mõtlemiskoht.

Kui ma enne mainisin seda, et me saadame oma mehed tundmatule maale, siis on ka tundmatu oht. Minister jäi väga ebamääraseks selles suhtes, milline on Eesti kaitseväelaste sekkumise õigus. Me oleme näinud uudiseid, kus prantslased, kes täna täidavad neidsamu ülesandeid, mida tõenäoliselt Eesti kaitseväelased täitma hakkavad, ei saa sekkuda kohalike inimeste omavahelisse arveteklaarimisse, nad on saanud teha hoiatuslaske, aga mitte ära hoida mõrvu, mis ei ole suunatud nende vastu. See võib tuua tagasi nelja kuu pärast päris mitu murtud vaimu.

Ja lõpetuseks. Meie jaoks see missioon nelja kuu pärast ei lõpe. Nagu on öelnud mitmed eksperdid, kui sa lähed ühte riiki rahu tagama ja stabiilsust viima, siis jääd sa vastutama selle eest senimaani, kuni see on tagatud. Kui me seda nelja kuuga ei tee, siis meie vastutus selle riigi eest jääb alles. Ilmselt mitte nii kanges määras nagu omaaegsel emamaal Prantsusmaal, aga sisse minnes ei ole väljatulek enam nii kerge. Nii et kõiki neid argumente peaks põhjalikult kaaluma, enne kui hääletatakse kas poolt või vastu. Ma tunnistan, et on olemas argumente nii ühele kui teisele poole. Mulle endale on vastuargumente enam kui pooltargumente.

Eelnõu, mis annab kuni 55 kaitseväelasele õiguse osaleda Euroopa Liidu juhitud rahutagamismissioonil Kesk-Aafrika Vabariigis, läbis täna opositsiooni vastuseisust hoolimata esimese lugemise. Lõpphääletusele peaks eelnõu jõudma nädala pärast.