Mart Kadastik

FOTO: Toomas Huik

Neljapäeval vastas valitsus parlamendiliikmete küsimustele. Sotsiaaldemokraadid kirjeldasid vaeste ja lastega perede talumatut olukorda ning küsisid, kas valitsus ikka teab, mis toimub.

Sotsiaalminister selgitas, et laste arvelt pole kärbitud ainsatki senti. Rahandusminister lisas, et kui opositsioon tahab toetusi suurendada, siis öelgu, kustkohast võtta raha.

Eelnev debatt ei leidnud aset Toompeal, vaid Helsingis, Soome parlamendis. Taustaks Soome majanduse enneolematu langus: 2009. aastal vähenes SKT ligi kaheksa protsenti (lama ajal kuus protsenti). Töötute hulk ähvardab tõusta üle 300 000. Soome välisvõlg kasvab kümme miljardit eurot aastas.

Maineka mõttekoja Sitra juht Mikko Kosonen tõdes, et kui soomlased püüavad oma heaolu meeleheitlikult säilitada riigivõlga kasvatades, satuvad nad juba mõne aastaga Kreeka olukorda.

Nüüd tsurrr...! Võrrelda Soomet Kreekaga ... see on kohatu. Erinevalt Soomest on kreeklaste Achilleuse kannaks korruptsioon. Kreekas on kõik võimalik. Näiteks pidas riik 2010. aastani ülal ühe järve haldamise komiteed, kusjuures järv ise oli kokku kuivanud juba 1930. aastatel.

Kreeka advokaadid ja arstid deklareerivad aastatuluks alla 100 000 krooni, nende pangahoiused aga küünivad kümnete miljoniteni. Kolm neljandikku rahast liigub Kreekas ilma igasuguse kontrollita.

«Me ei taha, et Prantsusmaa lõpetaks nagu Kreeka,» põhjendas Prantsuse majandusminister oma riigi karmi kokkuhoiukava. Kreekale osutades asus pensioniiga tõstma, makse üle vaatama ja palku külmutama kogu Lõuna-Euroopa, aga ka Austria, Holland, Iirimaa jt.

Enam ei peljata ametiühinguid ega riigifirmade mõjuvõimsaid juhte. Tšehhis vähendati üle kahe korra energiaettevõtte CEZ juhi palka, mis 2008. aastal oli 420 miljonit (!) Eesti krooni.

Kui Kreeka poleks vajunud hädaorgu, tulnuks midagi sellist välja mõelda. Sest alles Kreeka hirmutav näide sundis Euroopa valitsusi tegutsema. Ka 70 protsenti kreeklastest toetab kärpeid ning soovib, et eelmised valitsejad, kes rahvale lahedat elu võimaldasid, vastutusele võetaks. Praegu on populaarne populistide vastu sõdida.

Ent soomlasi on mõttetu Kreekaga hirmutada. Eduskunta istungit jälgides jäi mulje, et vähemalt sotsiaaldemokraatide meelest on Põhjamaine heaoluühiskond endastmõistetav ja igavikuline.

Palkade vähendamisest pole juttugi – erakordne, kui töövõtja nõustub masu eel lubatud palgatõusuga veidi ootama. Tegelikult ei häiri Kreeka kriis ka Eestit. Meile on käepärasem oma, Läti näide. See näide on kaasa aidanud mõnegi raske otsuse kiiremale sünnile. Hirm ei ole tingimata halb asi.