Juhtkiri: hakkame avatud elektriturust kasu saama

Pistikud. Foto: SCANPIX

Kui eelmise aasta alguses tähendas elektrituru avanemine Eesti inimestele peaasjalikult hinnatõusu ja uue olukorraga kohanemise segadust, siis Estlink2 merekaabli töölehakkamine annab kõigile loodetavasti võimaluse tunda oma rahakoti kaudu avatud turu kasu. Võib öelda, et Püssi-Anttila merekaabel ühtlustas elektri börsihinda Eestis ja Soomes juba katsetamise ajal.

Põhjamaade mõnevõrra odavam elekter jõuab nüüd suuremas mahus Eesti turule ning usutavasti lisandub ka tavatarbija jaoks uusi elektripakkujaid. Kõik see on tarbijatele kahtlemata hea uudis. Iseasi, kuidas hinnalangust emotsionaalselt tajume – absoluutarvudes pole see langus tavalise pere jaoks ju müstiliselt suur.

Nüüd strateegilisest vaatest. Eesti (nagu ka Läti ja Leedu) on olnud eraldatud ülejäänud Euroopa Liidu energiataristust ning seotud Venemaa võrkudega. See on üks põhjustest, miks aastaid on nii palju murelikult räägitud energiasõltuvusest. Estlink2 on selge tegelik samm selles suunas, et tulevikus poleks mitte pelgalt Eesti ja Soome, vaid kõik Läänemere-äärsed Euroopa Liidu riigid ühendatud ühtsesse ringi.

Estlink2 on Eesti mõõtkavas väga suur investeering – 320 miljonit eurot. Uute Narva jaamade kõrval on see suurim investeering, mis Eesti elektrisüsteemi kunagi tehtud on. Järgmine samm on ülekandeliin Eesti ja Läti vahel, mis rajatakse tingimusel, kui Läti ja Leedu avavad oma elektrituru täielikult.

Mida suurem on elektriturg, mida rohkem on samas süsteemis tootjaid, seda paremini prognoositavaks ja ühtlasi kindlamaks kogu süsteem muutub. Suletud süsteemis peab endal olema varuelektrijaamu, mille rajamine ja töökorras hoidmine on mõistagi kallis. Avatud turul, kus on piisavalt ülekandeliine, saab tootmisvõimsusi jagada.

Väikesel turul tekitab iga rike, iga tootmisvõimsuse äralangemine suhteliselt suure hinnavõnke. Suurel avatud turul on hinnad aga eelduslikult stabiilsemad, mis tähendab, et tööstused saavad teha täpsemaid äriplaane. See omakorda lisab investoritele kindlust ja ettevõtjatele julgust uute tööd andvate ettevõtmiste algatamiseks.

Riikide turgude avamine, elektri börsikaubaks muutmine ja füüsiliste ühenduste loomine teenib eesmärki, et energia tootmine oleks majanduslikult tõhus ja riskid tarbija jaoks oleks võimalikult väikesed.

Samas on turuhind selline, mis tagab ettevõtjate huvi uutesse jaamadesse investeerida. Üks suletud süsteemide häda ongi tüüpiliselt see, et poliitikud ja ametnikud reguleerivad küll hindu tarbijasõbralikuks, aga jaamade vananedes avastatakse, et uusi jaamu tuleb ehitada ikkagi täielikult või osaliselt maksumaksja raha eest. Seega on suletud turgude eelised pigem näilised kui tegelikud. Püssi-Anttila merekaabli töölehakkamine on oluline sündmus strateegiliste eesmärkide poole liikumisel.