Aaviksoo: kuidas läheb Huvitaval Koolil?

JAAK AAVIKSOO :05FEB14,TAPA, EESTI FOTOL; Haridusminister Jaak Aaviksoo külastab Tapa Erikooli. ml/FOTO MARIANNE LOORENTS / VIRUMAA TEATAJA Foto: /

Viis ja pool kuud tagasi, uue õppeaasta alguse eel, küsis haridusminister Jaak Aaviksoo Õpetajate Lehe vahendusel, kas Eesti kool on huvitav, artiklist ajendatult lõi ministeerium algatuse Huvitav Kool, mis koondab enda alla tegevuse ja inimesi, keda ühendab soov muuta meie kool tänapäevasemaks, nüüd teeb haridusminister kokkuvõtteid ligi pool aastat kestnud mõttevahetuse tulemustest ja leiab, et  Huvitavat Kooli võib pidada rahvuslikul haridusstrateegial põhinevaks kooliuuendusliikumiseks.

Viis ja pool kuud tagasi, uue õppeaasta alguse eel, küsisin Õpetajate Lehe vahendusel, kas Eesti kool on huvitav. Küsimus leidis arvukalt kaasamõtlejaid, mis andis märku tõsiasjast, et Eesti kooli tuleviku üle arutledes on see igati asjakohane, võib-olla isegi keskne küsimus. Artiklist ajendatult lõi ministeerium algatuse Huvitav Kool, mis koondab enda alla tegevuse ja inimesi, keda ühendab soov muuta meie kool tänapäevasemaks ja pöörata peatähelepanu sellele, mida ja kuidas me õpime ning õpetame. Kui kool on huvitav, on seal rohkem rõõmu, õpitust rohkem kasu ning lõpuks jääb õpitu kauemaks meelde.

Haridusteemadest on seni olnud esikohal õpetajate palk ja koolivõrgu ümberkorraldused, mis on otseselt seotud juba 2012. aasta keva­del käivitunud hariduskorralduse nüüdisajastamise protsessiga. Selle märksõnad on riigigümnaasiumid, kodulähedased põhikoolid, õpetajaameti kindlustamine ja konkurentsivõimeline palk. Vastuvõetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused koos rahastamismudeli muutuste ja edukalt tööle hakanud riigigümnaasiumidega annavad kindlustunde, et eesmärgid saavutatakse, ning võimaldavad pöörata põhitähelepanu hariduse sisulistele muutustele. Olen veendunud, et hariduse sisu on pikas perspektiivis palju olulisem kui korraldus. Kahjuks on see ka palju keerulisem, sest eeldab kogu ühiskonna kaasamõtlemist ja koostööd.

Muidugi ei alustanud Huvitava Kooli algatus tühjalt kohalt – juba üle-eelmisel aastal hakkas ministeerium koos oma partneritega haridusstrateegiat koostama. Kolmel varasemal katsel ei ole strateegias kokkuleppele jõutudki – nüüd on lõplik tekst koos ja strateegia jõuab järgmisel nädalal valitsuse lauale. Seal kokkulepitu on suurepärane lähtekoht Huvitava Kooli algatusele, kandes samasugust arusaama tänapäevase hariduse olemu­sest ja hariduse eesmärkide saavutamise teedest. Nii võikski Huvitavat Kooli pidada rahvuslikul haridusstrateegial põhinevaks kooliuuendusliikumiseks.

Ühisosa suurus üllatas

Meeldivaim kogemus Huvitava Kooli käivitamisel on olnud asjaosaliste entusiasm ja usk ettevõtmise olulisusesse. Üllatav on seejuures arusaamiste suur ühisosa, kohati tundub, et midagi niisugust on oodatud juba pikka aega, ja ehkki eriarvamusi on jätkuvalt palju, mõeldakse valdavalt ühes suunas. Hea meel oli ka tõdeda, et paljugi sellest, mida me soovime huvitavas koolis näha, on paljudes koolides juba olemas. Aga mitte kõigis. Siit eesmärk motiveerida koole, õpetajaid, lapsevanemaid ja laiemat kogukonda tegema rohkem koostööd, milleks Huvitav Kool peaks pakkuma täiendavaid võimalusi.

Oluline on ka tähelepanek, et paljutki loodetavast ja kavandatust on võimalik kehtivate regulatsioonide raames juba teha ja tublimad koolid seda teevadki. Ometi on õigus ka neil, kes kinnitavad, et palju meie seadustest-eeskirjadest ja veelgi suurem osa praktikast vajab muutmist. Muutuste juhtimiseks on kutsutud ellu Huvitava Kooli 12-liikmeline nõukoda ning asutud selle suunamisel korraldama regulaarseid mõttekodasid, mis annavad sisendi ministeeriumi asjakohastele ettevõtmistele.

Seni oleme leppinud kokku ja alustanud muutusi seitsmes tegevussuunas.

Esmalt õppekavade ülevaatamine. Õppekavade ülekoormatusele on ammu tähelepanu juhitud ja sellele osutasin ka oma augustikuises artiklis – pigem poole vähem, aga poole paremini. Juba käivitunud riiklike õppekavade kohendamisega viiakse lõpule põhikooli ja gümnaasiumi sisuline eristamine ning tuuakse selgemalt välja olulised rõhuasetused, mis ei ole seni jõudnud õpetusse ega kasvatusse. Nii põhikooli kui ka gümnaasiumi õppekavade uuendatud üldosasid esitleme avalikkusele hiljemalt märtsi alguses.

Teiseks täpsustame ainekavades õpitulemusi ja rõhutame õpetaja võimalusi teha õpilasi kaasates asjakohaseid valikuid. Põhikooli ainekavad olid ettepanekuteks avatud jaanuari lõpuni. Senise töö tulemusena on ainekavad kolmandiku võrra kahanenud, need on muudetud loetavamaks. Neis kirjeldatud õpitulemused on varasemast paremini mõõdetavad, täpsemad ning eakohasemad. Märtsis valmivad gümnaasiumi ainekavade tööversioonid, ka neis on plaanis vähendada kohustuslike õpitulemuste mahtu.

Kolmandaks pöörame tähelepanu sisulisemale välishindamisele ehk sellele, kuidas hindame kooli ja õpilaste õpitulemusi väljastpoolt – mis meile meeldib ja mis on oluline. Välishindamises töötame välja ühtsed rahuloluküsimustikud, et pakkuda koolile, kogukonnale, koolipidajale ja riigile sisulist tagasisidet kooli toimimise ning kasvatuslike saavutuste kohta. Selle ettevõtmise eesmärk on ühtlasi vähendada riigieksamite edetabelite hullust. Rahuloluküsimustega seotud näitajad lisatakse koolide tegevusnäitajatesse.

Neljandaks peavad muutuma riikliku järelevalve rõhuasetused. Järelevalve käigus hakatakse senisest enam hindama koolide sisulist tööd, sh suutlikkust kasutada võimalusi, mida riiklikud õppekavad pakuvad. Senine «seaduspärasuse ja -kuulekuse dokumendipõhine kontroll» tuleb asendada koolide tegevust toetava analüüsiga, keskendudes eelkõige kehvemate tulemustega koolidele, et aidata neid parimatele järele jõuda.

Viienda olulise uuendusena tuleb nimetada toetavate testide loomist, mis võimaldaksid igal õppuril mõõta ja hinnata õppekava eesmärkide, eelkõige õppekava üldpädevuste saavutatust. Need kõigile kättesaadavad e-testid oleksid kui pisi-PISA-testid, mis annaksid teada, mis õpitust on kasulikuks osutunud – kuidas on kasvanud mitte ainult aineteadmised, vaid koos nendega ka oskus lahendada probleeme.

Kuuendaks tahame aidata kujundada uut õpetajakuvandit – õpetajat-innustajat, õpetajat-vahendajat, õpetajat-sõpra, keda iseloomustavad avatud ja mitmekülgne haridus, elukogemus ja nüüdisaegsus. Õpetajaks ei saa igaüks! Õpetajaamet on huvitav, mida on tõestanud niisuguste ettevõtmiste nagu «Tagasi kooli» ja «Noored kooli» populaarsus.

Seitsmes tegevussuund on õpe­tajakoolituse edendamine, eelkõige ja esmajärjekorras täiendusõppele keskendudes. Asjakohased koolituskeskused tulevad nii Tallinna kui ka Tartu ülikooli juurde ning koolituste tulemuslikkuse hindamiseks juurutatakse hindamismetoodika. Õpetaja käivitunud kutsesüsteemi osana tuleb välja arendada kutsekompetentsuse hindamise tööriistad, mille põhjal saab esmalt riigikoolides muuta sisulisemaks õpetajate arenguvestlused ja koolide tulemushindamise.

Kokkuvõttes võib tõdeda, et Huvitava Kooli nime all on käivitunud üsna laiapõhjaline ja paljusid partnereid kaasav kooli­uuendus­liikumine. Kui palju meie kool huvitavamaks ja õpilased-õpetajad rahulolevamaks muutuvad, sõltub meist kõigist.