/nginx/o/2014/02/07/2803162t1hc2f0.jpg)
Üks Euroopa demokraatia aluspõhimõtteid on, et suurt hulka inimesi puudutavad küsimused, eriti oma riigi tuleviku kohta, tuleb lahendada vastavalt rahva soovile. Katalaanid – üks Euroopa vanimaid rahvaid – tahavad ja väärivad võimalust otsustada, kas neist saab uus Euroopa riik.
Enamik Kataloonia kodanikke on nii valimistel kui meeleavaldustel oma tahet selgelt väljendanud: nad tahavad oma tuleviku üle hääletada. Poolteist miljonit meest, naist ja last tulid septembris tänavatele, ühendades käed sümboliseerimaks oma solidaarsust ja vabadust, just nagu Balti riigid tegid aastal 1989. Ükski õige demokraat ei saa ignoreerida ega keelata sellist avaliku tahte jõudu.
Järgides meie valijate antud mandaati, leppisid Kataloonia valitus ja enamik opositsioonierakondi kokku enesemääramisreferendumis 9. novembriks 2014. Katalaanidelt küsitakse kaheosaline küsimus: «Kas Sa tahad, et Kataloonia oleks riik? Kui jah, kas Sa tahad et Kataloonia oleks iseseisev riik?» Kellelgi pole nendest küsimustest midagi karta, ehk ainult neil, kes tahaksid, et rahva soove eirataks.
Kataloonia ja Hispaania suhted pole päris need, mis nad olla võiks. Meie poliitilised õigused Hispaanias, mis kinnitati Hispaania parlamendiga kokku lepitud autonoomsusstatuudis ning kiideti hiljem heaks 2006. aasta rahvahääletusel, tühistati ühepoolselt Hispaania kohtuotsustega juulis 2010.
Minu valitsus, mida toetab 65 protsenti Kataloonia parlamendist, planeerib referendumit, mis korraldatakse avatult, läbipaistvalt ja rahumeelselt. Meil on kahju, et Hispaania valitsuse vastukaja on seni olnud nii vaenulik, kuid me peame jääma ustavaks Euroopa keskmes asetsevatele universaalsetele väärtustele, mis on kirjas ELi lepingus: «inimeste puutumatute ja võõrandamatute õiguste universaalsed põhiväärtused, vabadus ja demokraatia». Katalaani rahva soov oma tuleviku üle hääletada ei kao lihtsalt ära, isegi kui seda ignoreeritakse. Iga katse katalaane maha suruda või keelata nende tahe kukub läbi.
Teeme kõik, et arutada ELi liikmete ning Euroopa institutsioonidega rahulikult ja mõistlikult, kuidas katalaanide otsus oma riigi poole pürgida peaks ellu viidama. Ebakindlus segab ega ole mitte kellegi huvides. Oleme kindlad, et on võimalik leida pragmaatilisi ja loomingulisi lahendusi, kui alustame eeldusest, et demokraatlikult väljendatud rahva tahe on esmatähtis.
Kataloonia on Euroopa osa ja katalaanid on eurooplased. Kaheteistkümne sajandi eest asutas Karl Suur meid oma impeeriumi lõunaosana. Tahame mängida oma osa rahumeelses ja edukas Euroopa Liidus, millega liitusime üle kolmekümne aasta tagasi. Oleme võtnud endale kohustuse säilitada ja rakendada ühtsed ELi seadused ja määrused. Me oleme uhked ning kaitseme nii oma rahva kui kogu Euroopa kosmopoliitset mitmekesisust. Püüame toetada Euroopa ühist lähenemist probleemide lahendamisele, sealhulgas eurokriisile ning Euroopa majanduse tervisele. Ja meist saavad alatiseks head naabrid neile, kellega jagame piiri, sh oma Hispaania sõpradele, keda oleme alati valmis vajaduse korral aitama.
Ei ole kahtlustki, et 9. novembri rahvahääletus Kataloonia tuleviku üle – see leiab aset Berliini müüri langemise aastapäeval – on keeruline katsumus nii Katalooniale, Hispaaniale kui ka ELile. Kuid see ei kao lihtsalt ära. Rahuliku meele, selge mõtlemise ning pragmaatilise poliitilise väljavaatega on see referendum ning sellele järgnev võimalik uue riigi teke võimalus ka Euroopale. Euroopa saab tõestada kogu maailmale oma suurepäraseid võimeid ja oskusi lahendada probleeme rahumeelselt, demokraatlikult ning vab-adusmeelsusega, millele meie liit tugineb.