Иллюстративное фото.

FOTO: SCANPIX

Tallinnas kütab kirgi kuue pooltühja kooli liitmine suuremate koolidega. Raivo Juurak analüüsib teemat Õpetajate Lehes.

Tallinn on aastaid suuri ja tuntud koole soosinud ning seepärast on täiesti loomulik, et väiksemad koolid on tasapisi kokku kuivanud ja kätte on jõudnud aeg nad suurematega liita, ütleb Sikupilli keskkooli direktor Villu Mengel. Temaga jääb üle ainult nõustuda. Paljud suured koolid on võtnud end õpilastest lõhki – kõik ei mahu majja ära. Ja siis pannakse tööle teine vahetus, plaanitakse kasutada konteiner­klasse jms. Samal ajal on väiksemates koolides klassid aina tühjemad.

Lahendus oleks lihtne: lubada suurel koolil vastu võtta näiteks nelja paralleeli asemel kolm ja väiksel koolil vastupidi – kahe asemel kolm – ning olekski mõlemas koolis õpilasi parasjagu, liitmist poleks vaja. Sellele lahendusele on viidanud Südalinna kooli lapsevanem Hindrek Riikoja. Suured koolid võiksid võtta väiksemaid koole partneriteks ning neid oma oskusteabe ja hea nimega üles töötada – sellise lahenduse pakkus enne kohalikke valimisi välja Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur. On ka muid võimalusi, kuidas koolid võrdsetesse tingimustesse seada. Paraku pole Tallinn neist ühtki tõsisemalt katsetanud, lastes koolidel tasapisi edasi kihistuda.

Kas koolide liitmine on halb?

Loogiliselt võttes paistab, et ülerahvastatud koolide liitmine pooltühjadega on kasulik kõigile. Tänu sellele ei pea suurema kooli õpilased enam teises vahetuses käima, väiksema kooli lapsed leiavad aga suuremas koolis endale rohkem sõpru, sotsialiseerivad paremini. Lapsevanemad saavad lõpuks ometi panna oma lapse mainekasse suurde kooli, sest kodulähedasest väikesest ja ebapopulaarsest koolist on saanud suure ja maineka kooli osa. Ministeerium peaks rahul olema, sest Tallinnas tehakse sedasama mida riigis – liidetakse üldhariduskoole, nagu riik on juba ammu liitnud kutse- ja kõrgkoole ning gümnaasiume. Ka linn ise peaks rahul olema, sest liidetud koolides on õpilastel piisavalt ruumi, uusi klassiruume pole vaja juurde ehitada jne.

Ja lõpuks peaksid rahul olema suurte koolide juhtkonnad. Mida rohkem suppi, seda rammusam, selgitab tänast koolide rahastamisskeemi Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Märt Sults. Rohkem õpilasi annab koolile enam pearaha ja juhtkonnal on avaramad võimalused selle rahaga opereerida – lihtsam on õpetajate palka tõsta ja iga sendi pärast ei pea koonerdama.

Kuid õigustatud ootused?

Seega ei oleks nagu midagi loogilisemat, kui liita väikesed koolid suurematega, võiks eelneva põhjal öelda. Ometi on kutsunud juba koolide liitmise mõtegi Tallinnas esile kirgliku vastuseisu. Üks koolijuht olevat juba pisaraidki valanud, sest sellist finaali ta oma aastatepikkusele pühendumisele küll ei oodanud. Ka paljud lapsevanemad tunnevad, et nende õigustatud ootusi on petetud. Näiteks Kadrioru saksa gümnaasiumi lapsevanemad on hakanud koguma protestiallkirju, avanud Facebookis koolide liitmise vastase lehekülje ja kirjutavad artikleid ajalehtedele.

Üks piltlikumaid näiteid õigustatud ootuste petmisest on Südalinna kool, mis kavatsetakse liita ühisgümnaasiumiga. Südalinna kooli eelkäijat Liivalaia gümnaasiumi ähvardati aastakümneid mõne teise kooliga liita või hoopis sulgeda ning lapsevanemad mõtlesid väga põhjalikult, enne kui oma lapse sinna õppima panid. Aga lõpuks läks ootustele vastupidiselt – koolil lubati endale uus nimi võtta ja puhtalt lehelt alustada. Südalinna kool kasutas seda võimalust, suurendas esimesse klassi astujate arvu, seadis eesmärgiks kujuneda tugevaks põhikooliks. Kõik näis minevat ülesmäge. Siis tuli ootamatult teade, et ees ootab liitmine ühisgümnaasiumiga.

Ühisgümnaasiumi direktor Mehis Pever ütleb, et koolide liitmine pole tema idee, vaid linna otsus, kui aga linn koolid tõesti ühendaks, teeks tema kõik, et mõlema kooli õpilased ja õpetajad tunneksid end võrdväärsetena. Üks võimalik lahendus oleks, et kõik alg- ja gümnaasiumiklassid asuksid Pärnu maantee koolimajas, põhikooliklassid aga Liivalaia tänaval praeguse Südalinna kooli ruumides.

Meid on teadlikult nõrgaks tehtud …

«Kardan, et meie kooli lastele ei hakata vaatama kui võrdväärsetele, kui meid Kadrioru saksa gümnaasiumiga liidetakse,» arvab Sikupilli keskkooli direktor Villu Mengel. Kadrioru kool on endale vastuvõtukatsetega alati paremad õpilased välja valinud ja Sikupill on pidanud leppima ülejäänutega, nähes siis vaeva õpilastega, kelle õppimist kodu ei toeta – avades üha uusi väikeklasse erivajadustega õpilastele jne. Loomulikult ei saa sellise kooli näitajad kõrged olla ja koolile hakatakse vaatama kui nõrgale, ehkki õpetajad on teinud oma tööd hästi. Mengeli kartust, et Sikupilli õpilasi ei tajuta teistega võrdväärsetena, kinnitab kaudselt Kadrioru saksa gümnaasiumi lapsevanemate protestikampaania Sikupilli kooli liitmise vastu.

Tallinna 37. keskkooli direktor Sirje Sepp nendib, et nendegi kool on muutunud aja jooksul suuremat abi vajavate õpilaste kooliks ja neilgi on avatud väikeklasse. Sisuliselt on tegemist juba põhikooliga, mis peaks olema ju hea lahendus – Mustamäel kulub üks väike ja rahulik põhikool ära. Pealegi on linna koolivõrgu arengukavas kirjas, et koolid, kus gümnaasiumiosas on vähe õpilasi, muutuvad põhikoolideks. Probleem on aga selles, et Mustamäe lapsevanemad erinevad Nõmme, Rahumäe ja Kivimäe omadest. Nemad tahavad, et laps astuks esimesse klassi ikkagi sellises koolis, kust pääseb hõlpsalt edasi gümnaasiumiossa. Nii on lapsevanemad eelistanud Arte gümnaasiumi ja 37. keskkooli ootab ees sellega liitmine.

Ranniku gümnaasiumi direktor Svetlana Zelentsova märgib, et temagi kool on võtnud vastu palju probleemidega lapsi, sest nemad peavad samuti kuskil õppima. Kuid Ranniku koolil on teinegi «probleem» – keelekümblusklassid. Selles koolis teevad kümblusõpetajad nii head tööd, et paljud lapsed lähevad tasapisi Ranniku koolist üle eesti õppekeelega koolidesse. See tähendab, et kool kaotab pidevalt õpilasi ja kvalifitseerub nõrkade koolide hulka.

Ranniku kooli kümblusõpetaja Luule Randvere ja direktor Svetlana Zelentsova on lootusrikkad ja usuvad, et nende kümblusklassid jäävad pärast Ehte gümnaasiumiga liitumist alles, sest vene lapsevanemate hulgas on keelekümbluse järele suur nõudlus. Paraku pole põhjust liiga optimistlik olla, sest miks peaks Ehte gümnaasium olema huvitatud oma õpilastele eesti keele selgeks õpetamisest? Eesti keele oskajad läheksid ju koos oma pearahaga eesti kooli. Ehte koolis on olnud kümblusklassid, kuid ta loobus nendest.

Tahtmatult tabad end mõttelt: kas keegi ütleb vähemalt hea sõna nendele väikestele liidetavatele koolidele nende tubli töö eest?

Miks seda just nii tehakse?

Üks on selge: inimesed, kelle koole ootab liitmine, on mures ja ärevil. Linnapea Edgar Savisaar tajub seda ja püüab asja pehmendada väitega, et Tallinna linn ei tahagi ühtki kooli liita, kuid haridusministeerium on oma rahastamispoliitikaga sellise otsuse linnale peale surunud. Kuku raadios ütleb linnapea, et tema küll Südalinna kooli ühisgümnaasiumiga ei liidaks. Samal ajal aselinnapea Mihhail Kõlvart liidaks. Mis siis lõpuks saab? Kas liidetakse või mitte? Ja kuidas mõjub selline vastandlik info inimeste meeleolule?

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Liisa Pakosta ütleb, et koolid on vaja ühendada, kuid seda ei tohi teha nii, nagu praegu tehakse. «See on psühhoterror, mitte koolide liitmine,» kommenteerib olukorda linnavolikogu hariduskomisjoni aseesimees Märt Sults.

—-

Me ei tea, mis toimub

Elina Peial

Kadrioru saksa gümnaasiumi lapsevanem

Oleme Kadrioru saksa gümnaasiumi tuleviku pärast tõsiselt mures, sest hiljutisel hoolekogu koosolekul pakkus linn välja ainult kaks varianti: gümnaasiumi sulgemine või Sikupilliga liitmine. Alternatiivseid lahendusi ei tahetud isegi arutada, rääkimata põhjendamisest – abilinnapea Mihhail Kõlvart viitas vaid arvutustele, mida ei ole keegi meist (k.a hoolekogu) näinud.

Ka kooli juhtkond justkui väldib kontakte/dialooge lapsevanematega. Näiteks enne koolimaja remondi algust oli täielik infosulg – me ei saanud teada isegi seda, kus on remondi ajal kooli asenduspinnad. Lapsevanemaid ajas ärevusse ka kuluaaridest saadud info, et Sikupilli keskkoolist, meie kooli ajutisest asenduspinnast, võib saada meie alaline pind. Siis kinnitati kõigile, et Kadrioru saksa gümnaasiumi renoveeritud majas on ruumi kõigile piisavalt ning mingit vajadust koole liita ei ole. Kas meile valetati?

Möödunud kevadel esitles meie gümnaasiumi direktor uhkusega uue maja plaani. Kuid juba siis märgiti, et sügisel ei ole koolil ilmselt enam ruumi nelja esimest klassi avada. Kas tõesti ei olnud koolis ega linnavalitsuses ühtegi nutikat inimest, kes oleks lugenud plaanil olevad klassiruumid üle, kõrvutanud seda õpilaste arvuga ning teinud maja renoveerimisplaanis vajalikke muudatusi?

Abilinnapea Mihhail Kõlvart põhjendab koolide liitmise vajadust Sikupilli kooli alatäitumusega. Kuid terve Lasnamägi on alatäitunud koole täis! Miks ei või sealt alustada?

Kadrioru saksa gümnaasiumis õpib 904 õpilast, koolihoone mahutab ühes vahetuses 850 õpilast. Seega olevat meie koolile ruumi juurde vaja. Kuid me oleme ju leppinud tõsiasjaga, et lapsed käivad koolis kahes vahetuses. Kus on siin hädavajadus meie kool mõne teisega liita?

Praegune olukord killustab kooli ning kahjustab õpetajate kahe maja vahel solgutamisega saksa keele süvaõpet. Selle asemel, et meelitada häid õpetajaid meie gümnaasiumi, jääme hoopis olemasolevatestki suurepärastest õpetajatest ilma, olen päris kindel.

Toon lisaks mõned väljavõtted lastevanemate kirjavahetusest.

• • •

Murelikult vaatame ja loeme hoolekogu kirja. Ja eriti lõpulauset, et lapsevanemad kutsutakse arutelule 27. veebruaril. Liitmisotsus peab olema ju tehtud 1. märtsiks. Ei taha olla paranoiline, kuid kas ei taheta 27. veebruaril lapsevanematele lihtsalt selgitada juba tehtud otsust!? Kuna teema on väga aktuaalne ja ülimalt oluline, teeme ettepaneku korraldada koosolek jaanuari viimasel nädalal – 27. jaanuaril, mitte 27. veebruaril.

• • •

Kui KSG hoolekogu ja Tallinna haridusameti kohtumine toimus detsembris ning hoolekogu arutas teemat 6. jaanuaril, siis miks saadeti kooliperele pöördumine alles 21. jaanuaril?

• • •

Kust tuleb soovitatav gümnaasiumiõpilaste arv 252? Vastus on hämmastavalt lihtne: kui liita Kadrioru ja Sikupilli gümnaasiumiosa õpilased kokku, saame 251! Samas on Tallinnas hulk gümnaasiume, kus õpilasi on alla 180 – Laagna gümnaasiumis 109, Lasnamäe üldgümnaasiumis 34, Järveotsa gümnaasiumis 98, Pääsküla gümnaasiumis 113 jne. Isegi inglise kolledž ja prantsuse lütseum jäävad alla 180 piiri, vastavalt 173 ja 183. Kas neid kõiki ähvardab liitmine teiste koolidega?

• • •

21. kool jääb paljudele piirkonna laste kodudele lähemale kui Sikupilli keskkool. Kas haridusamet on valmis tegema nende laste jaoks 21. kooli täiendavaid klasse, et need lapsed saaksid kodule kõige lähemas koolis käia?

• • •

Koidula 21c seisab tühjalt hoone, kuhu Haridusamet planeerib lasteaeda. Miks ei võiks keset Kadrioru parki olla Kadrioru saksa gümnaasiumi algklassimaja ning Sikupillis lasteaed?

• • •

Kellena me identifitseerime end pärast koolide liitmist?

—-

Viis küsimust Tallinna haridusametile

Õpetajate Lehe toimetus esitas Tallinna haridusametile seoses koolide liitmisega viis küsimust. Vastused edastas toimetusele haridusameti avalikkussuhete peaspetsialist Leini Jürisaar.

Seni on Tallinnas lastud populaarsetel koolidel vabalt kasvada ning ebapopulaarsetel kahaneda. Miks on otsustatud nüüd administratiivselt sekkuda ja koolid n-ö jõuga liita?

Muudatusi koolivõrgus ei tehta mitte seetõttu, et keegi sooviks administratiivselt sekkuda, vaid neid tingib demograafiline olukord. Kuni 2013. aastani Eestis põhikooliõpilaste arv langes. Seetõttu tuli ka Tallinnas sulgeda / ümber korraldada mitmeid koole, kus õpilaste arv langes alla kriitilise piiri ning riigieelarvelise raha maht ei võimaldanud nende ülalpidamist jätkata.

Praegu aga on olukord vastupidine: ehkki gümnaasiumiastmes õpilaste arv veel langeb, on põhikooliõpilaste arv tõusutrendis, suurenedes Tallinnas 400–500 õpilase võrra aastas. Seetõttu on vaja linna koolivõrk ümber korraldada nii, et tekiks juurde põhikoolikohti.

Selleks on mitu võimalust: kas avada uusi koolimaju ja need õpilaste arvu taas langedes uuesti sulgeda (mis ei oleks otstarbekas) või kasutada ajutise lahendusena kahte vahetust. Uusi põhikoolikohti tekitab ka gümnaasiumiosa kaotamine koolides, kus gümnaasiumiõpilaste arv jääb alla kriitilise piiri.

Kindlasti mõjutab Tallinna plaane ja otsuseid riigi poliitika ning plaan luua Tallinna 4–5 riigigümnaasiumi. Viimane asjaolu tingib vajaduse muudatusteks gümnaasiumiastmes. Riigi ressursside jaotus aga kõneleb pearaha vähenemisest. See tähendab, et põhikoolis ei ole enam võimalik korraldada õppekavatööd täies mahus ja kvaliteetselt, kui seal on alla 24 õpilase klassis, ja gümnaasiumiõpet klassis, kus on alla 32 õpilase. Seetõttu on linn mõelnud koolid ühendada. Osaliselt oleks see küll sundkäik – suunata rohkem ressursse konkreetsesse suurde kooli. Koolid, milles on õpilasi väga vähe, ühendataks koolidega, mis on maksimaalselt täitunud. Ühendkoolis kasvab õpilaste arv, mis parandab õpikeskkonda ning võimaldab valikurikkamat õppekava.

Kuku raadio saatest selgus, et linna­pea Edgar Savisaar on Südalinna kooli ühisgümnaasiumiga liitmise vastu. Kas haridusamet on koolide liitmise poolt?

Ootame ära linnavalitsuse otsused.

Kas teise vahetusega suurtele koolidele ei peaks kehtestama pigem vastuvõetavate õpilaste piirarvu? Nii siirduksid lapsed, keda vastu ei võeta, tühjematesse koolidesse.

Probleem kerkis esile siis, kui põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega pandi kohalikele omavalitsustele kohustus määrata esimesse klassi astujale õppekohad elukohajärgses koolis. Kui varem sai lapsevanem ise valida ükskõik millise kooli, kus oli vabu õppekohti ning ühes piirkonnakoolidest oli lapsele õppekoht tagatud, siis nüüd pole lapsevanema valik enam primaarne, vaid peamine kriteerium on elukohalähedus ja õdede-vendade õppimine samas koolis.

Piirarvu kehtestamine koolides tooks kaasa paljude lapsevanemate pahameele, sest tõenäoliselt tuleks üht osa lastest eelistada teistele, kellele see kool on samuti (rahvastiku­registri järgsele) elukohale lähim.

GAG-i direktor Hendrik Agur on propageerinud ideed, et eliitkoolid võiksid võtta endale väiksemate koolide hulgast partnereid ja neid aidata. Kas on kaalutud ka taolist varianti?

Seda ideed on testitud kahel konkreetsel juhul. Esiteks pakuti Tallinna reaalkoolile võimalust parandada oma algklasside õpikeskkonda vastremonditud Liivalaia gümnaasiumi ruumide arvelt, arvestades ka reaalkooli võimaliku laienemisega. Ehkki koolijuht tuli esmalt mõttega kaasa ja Liivalaia gümnaasiumi renoveerimisel arvestati kooli soove, tekkis ikkagi reaalkooli lapsevanemate ja hoolekogu vastuseis ning muutust ellu ei viidud.

Samuti arutasid oma partnerlust Gustav Adolfi gümnaasium ja Liivalaia gümnaasium ning jõudsid samuti järeldusele, et plaan ei realiseeru.

Kuidas lahenevad kallakuga koolide probleemid? Kas Sikupilli põhikooliklassides viiakse sisse saksa keele süvaõpe? Mis saab Ranniku gümnaasiumi keelekümblusklassidest?

Tuletan siinkohal meelde, et ühtegi ühendamisotsust veel tehtud ei ole. Protsess on arutelufaasis, eri osapooled väljendavad oma arvamusi ja ei ole teada, mida lõplikult otsustatakse.

Sisulise töökorraldusega tegeldakse siis, kui on selge, kas ja missugused koolid ühinevad. Põhimõte on aga üks: kõikide koolide head küljed peaksid säilima, koolide tugevuste kaotamine ei ole ühendamise eesmärk.

—-

STATISTIKAT

2014. aastal on plaanis liita

• 37. keskkool (125 õpilast) ja Arte gümnaasium (822 õpilast)

• Ranniku gümnaasium (363) ja Ehte humanitaargümnaasium (683)

• Südalinna kool (356) ja ­ühisgümnaasium (780)

• Juhkentali gümnaasium (433)ja Kesklinna vene gümnaasium (702)

2015. aastal on plaanis liita

• Paekaare gümnaasium (279) ja Lasnamäe gümnaasium (830)

• Sikupilli keskkool (281) ja Kadrioru saksa gümnaasium (904).

Allikas: koolide veebilehed ja TallinnCity.ee