/nginx/o/2008/11/17/94298t1h3ca6.jpg)
Pressinõukogu arutas Raul Kirjaneni kaebust Postimehe peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.
Pressinõukogu tegi Postimehe kohta tauniva otsuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
23. oktoobril 2013 ilmunud artikkel «Partei kingitus rahastajale» räägib riigikogu majanduskomisjonis Reformierakonna ja Keskerakonna saadikute toetusel heakskiidu saanud ettepanekust, mis annab ühele ettevõtjale aastas umbes 400 000 eurot lisatulu. Lehe väitel on selle ettevõtte suuromanik Raul Kirjanen, kes annetas Reformierakonnale 2010. aasta lõpus 100 000 krooni.
Raul Kirjanen kaebas Pressinõukogule, et artikli pealkiri ja selle all olev suur pilt loovad temast lugejatele ebaõige ja halvustava mulje, justkui oleks ta oma ettevõttele kasuliku seadusemuudatuse poliitikutelt «ostnud» ja võtab ebaausal teel elektritarbijate taskust 400 000 eurot. Kaebaja hinnangul on tegemist tõsiste korruptsiooni- ja pettusesüüdistustega, mis on ühekülgsed ja alusetud. Kaebaja ei ole rahul, et info tõesust ei kontrollitud, teda konfliktsest materjalist ei teavitatud ega antud võimalust süüdistusi vastulauses kommenteerida ja faktivigu parandada.
Postimees selgitas, et leht ei ole väitnud, et seadusemuudatust oleks ostetud või otsus oleks ebaseaduslik või korruptiivne. Seda, et muudatusest saab kasu vaid üks ettevõte, kinnitab majanduskomisjoni otsuse eelnõu. Leht lisas, et kaebaja ei ole osutanud ühelegi faktiveale ega kasutanud võimalust esitada vastulause. Leht lisas, et kaebajal oli aega ajakirjanikule vastamiseks mitu tundi, mil tal oli aega artikli teemal suhelda oma nõustajatega, kuid ei leidnud võimalust paarile küsimusele vastamiseks.
Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.1., mis näeb ette, et kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle pakkuda kommentaarivõimalust samas numbris. Pressinõukogu hinnangul pakuti küll kaebajale sõna, kuid temalt ei küsitud midagi tehtud annetuse ja majanduskomisjoni otsuse seose kohta ning seega ei saanud Raul Kirjanen võimalust tegelikele süüdistustele vastata.
Pressinõukogu hinnangul ei saa väljaanne eeldada, et allikas on 24 tundi kättesaadav või valmis vastama koheselt.