Henrik Roonemaa: osta uus telefon, ära mine arstile

Henrik Roonemaa Foto: Erakogu

Käisin ükspäev apteegis ja jäin imestusega lugema letil olnud A4 suurust teavitust. Tuleb välja, et nüüd võib igaüks osta mõne koduseks kasutamiseks mõeldud tervisetesti ja ilma arsti juurde minemata teada saada, mis tal viga on või ei ole.

Kahtlustad endal puukborrelioosi? Maohaavandeid? Kilpnäärme alatalitlust? Klamüüdiat? Menopausi? Palun väga, osta test, tee sõrme otsa väike auk või pissi purki ja saadki teada. Müstika.

Arstidel muidugi tõusevad juuksekarvad püsti juba siis, kui patsient alustab vastuvõtul juttu sellest, et ta on oma sümptomeid põhjalikult guugeldanud ja teab täpselt, mis tal viga on. Huvitav, kas guugeldamine koostöös apteegist ostetud koduse kiirtestiga teeb asja paremaks või halvemaks? Ma juba kujutan ette kodanikke, kes, tahvelarvuti ühes käes ja korduvast testimisest auklikuks torgatud teise käe sõrmed sidemes, kiiresti arsti vastuvõtule nõuavad, sest kodune test näitas neile sadat surmahaigust.

Samas on kindel see, et juba lähemate aastate jooksul suureneb seesugune patsiendi omaosalus meditsiinis veelgi ja ilmselt muutub meie elu seeläbi ka paremaks ja tervemaks. Eelmisel nädalal kohtusid USA ravimiameti (FDA) ja Apple’i väga kõrgetasemelised esindajad. Millest seal kohtumisel räägiti, ei ole teada, aga Apple pole ainus suur tehnoloogiafirma, kes viimasel ajal FDA uksi kulutamas on käinud. Samasuguseid kohtumisi on pidanud ka Google. Mida nad siis tahavad? Kõige tõenäolisem on see, et nad tahavad uut läbimurret.

Tehnoloogiahiiglastel on nimelt probleem: nad on väga suured ja kui nad tahavad mingi täiesti uue tootekategooriaga turule tulla, peab ka see olema piisavalt laiaulatuslik, et üleüldse vaev ära tasuks. Kuigi palju on räägitud, et Apple teeb oma televiisori,  ei ole sellel mõnede analüütikute hinnangul erilist mõtet, sest sellel turul pole lihtsalt nii suure firma kui Apple jaoks piisavalt raha. Tervishoid seevastu on mitukümmend korda suurem turg kui näiteks televiisorid ja seal juba on mõtet mängida. Teiseks on tänaseks asi jõudnud nii kaugele, et tervishoid hakkab tehnoloogilise läbimurde jaoks küpseks saama.

Tehnoloogiafirmad on aastate jooksul selliseid küpseid valdkondi põhjalikult muutnud, näiteks kaugekõned, lennundus, post, fotograafia, entsüklopeediad ja nii edasi, ning varsti proovivad nad jõudu tervishoiu kallal. Kodused borrelioositestid on üks selle nähtuse ilminguid. Teine ilming on tehnoloogiline. Praegu võib umbes saja euro eest osta käevõru, mis loeb samme ja kulutatud kaloreid, jälgib unetsükleid ning aitab igatpidi paremini ja aktiivsemalt elada. Aga kohe varsti läheb selles osas veel palju huvitavamaks.

Google teatas näiteks hiljuti, et nad töötavad välja nutikat kontaktläätse, mis jälgiks pidevalt inimese veresuhkru taset ja annaks muutustest jooksvalt teada. Apple töötab aga väidetavalt telefoniäpi kallal, mis pidevalt jälgiks inimese vererõhku, vedeliku taset organismis, pulsisagedust ning veresuhkru taset. Üks võimalus on, et monitoorivaks seadmeks on sensoreid täis Apple’i nutikell, mille turuletulekut ka juba ammu oodatakse.

Seega pole võimatu, et mõne aasta pärast on meil taskus seadmed, mis pidevalt meie olulisemaid tervisandmeid logivad, ja siis tekib muidugi küsimus, mis neist andmetest edasi saab. Ehk on nii, et sinu äpp mõõdab vererõhku ja su perearsti arvutis olev äpp võtab neid andmeid pidevalt vastu? Ja kui nii on, siis mida arvab sellisest tehnoloogiliselt edasijõudnud personaalsest meditsiinist meie e-tervise süsteem, mis sel nädalal kolme jalga lonkavaks tunnistati? Ma kardan, et ta hakkab lonkama ka neljandat.