Urve Eslas

FOTO: Postimees / Scanpix

Reisileminejad abitusse olukorda jätnud reisifirma pankrot tõstab küsimuse, mida me õigupoolest turismifirma kontoris kaante vahel raha vastu saame.

Mõned käegakatsutavad asjad – paber, mis kinnitab, et meil on õigus kasutada transpordifirma teenuseid, ja teine, mis ütleb, et meil on võõrsil koht, kus magada.

Olulisem on see, mis on nähtamatu, aga mille eest oleme samuti maksnud – turvatunne.

Reisifirma müüb ka lubadust, et kõik toimub, nagu ette nähtud, ja kui ei, juhib firma reisi tagasi plaanitud kursile. Kui kogemus näitab, et turvatunnet ei müüda, ei ole mõtet reisifirmadele pelgalt piletite-hotellikohtade vahendamise eest maksta.

Väidet, et firma kaudu saadakse parem hind kui otse ostes, toetavad peamiselt firmad ise. Mida teeb reisifirma sellist, mida inimene ise teha ei saa?

Enamik lennufirmasid müüb pileteid internetis, parimate hindade leidmiseks on suurepärased otsimootorid. Sama puudutab hotelle. Hirmu, et ise reisi planeerides ei saa hakkama, hajutab teadmine, et tuhanded kasutavad reisimiseks just seda viisi.

Võimalus, et nad kõik on targemad või neil on rohkem õnne kui meil, on muidugi olemas, kuid see pole suur.

Reisifirmad peavad oma usaldusväärsust väga kiiresti taastama hakkama. Muidu juhtub nagu ikka – kui ise otsides on harjutud tasuta saama, siis on seda harjumust raske muuta.