Marti Aavik: ohh jumal, kui sarnased me kõik oleme…

Marti Aavik Foto: Peeter Langovits

Kui ma kuulsin, et Kristiina Ojulandi asutatav partei olla nimeks võtnud Ühtne Eesti, mõtlesin kohe, et tegu on PR-trikiga, mille ainus eesmärk on see, et Ojulandist võimalikult palju räägitaks. Kommentaariks tavaolude kohta: mitte ükski terve mõistusega päevatoimetaja vähegi arvestatavas väljaandes poleks nupust suuremat (kui sedagi) mahtu pühendanud sellele kokkusaamisele – lisakastmeta on see lihtsalt liiga igav (Ojulandist ja uuest erakonnast ei piisa).

Kas keegi mäletab, millised olid kevadise Ojulandi skandaali üksikasjad? Harald Samblik, oksjon… Kõik on üks usku­matu segapuder, kus tõsiasjad ei loe enam midagi ja telesarjad võib kleepida keskerakondlaste sigaduste külge, millest lõpuks saab täiesti usutav kuvand, mis skisofreenia haigele absoluutselt selgelt iseloomustab nii rahandus- kui majandusministrit. Jumalikult moodne PR!

Ma eksisin. Õnneks! Kristiina Ojuland kirjutab: «ausalt, hakkab kōrini saama geneetilistest kommunistedest ja nende sabarakkudest. ma olen lapsest saati seisunud igatsorti oktoobri- pioneeri- ja komsomolilaste vastu. ja nüüd, vabas Eestis, pean ma taas seisma silmitsti kommunistide- koerajuhtidega».

Ma arvasin, et Kristiina Ojuland on poliitik. Ma arvasin, et temalgi on nõuandjaid, kes postitusi maha kriibivad. Õnneks ei ole see nii! Meil on veel puutumatuid inimesi! Ses mõttes sarnaneb Ojuland kümnete tuhandete kaasmaalastega, kes aegajalt teevad internetiavarustes ebaõnnestunud postitusi.

Aga poliitik? Ausalt öelda ei teagi, mida arvata poliitiku kohta, kes suudab mõne lausega solvata enam-vähem kõiki, kelle sümpaatiat tal võiks lähikuudel tarvis minna. Mida arvata sellest, et pikalt välispoliitikas tegutsenud ja mõnda aega välisministri portfelli kandnud inimene vist tõesti ei taipa, et Ühtne Eesti oli muuhulgas Ühtse Venemaa paroodia. Jääb vist üle vaid imestada ja lõbustada häid sõpru - kostitades neid koomiliste ojulandismidega nagu «geneetiline kommunist» või «kommunist-koerajuht».