Eile ilmus sellesama väljaande veergudel uudis, mille esialgne pealkiri kuulutas, et «naiste lemmikuks on Keskerakond». Üsna kiiresti kogus artikkel hulga naisi solvavaid kommentaare.
Siiri Erala: kas Edgar on tõesti naiste lemmik?
«No naiste loogika on meeste huumor», «naiste ajuehitust teades ei imesta üldse, pigem loogiline, et nii on ...», «hoopis naised on sead» olid ühed esimesed lugejate arvamused.
Neile, kes lisaks pealkirjale ka artikli jõudsid läbi lugeda, sai selgeks, et Edgar Savisaare juhitud Keskerakond tembeldati naiste lemmikerakonnaks pelgalt seetõttu, et Turu-uuringute ASi küsitletud naiste seas oli Keskerakonna toetus 19 protsenti, meeste seas aga 16 protsenti. Võttes arvesse, et nende näitajate veapiir on 3-4 protsenti, siis ei saa tegelikult rääkida mingist statistiliselt olulisest erinevusest.
Millest selline Keskerakonna naiste lemmikuks kuulutamine siis räägib? Millest räägivad kommentaatorite arvamusavaldused?
Esiteks näitab see, et Keskerakonna maine pole selle väljaande lugejate seas kuigi kõrge. Kuid sellest olulisem on minu arvates tõsiasi, et kuigi naiste positsioon oleks aastate jooksul justkui paranenud, on meie ühiskonnal veel pikk tee käia. Vaenu õhutamine rahvusgruppide vahel pole ajaleheveergudel aktsepteeritud, ometi tundub antud näite varal, et naiste avalik halvustamine on täiesti ok.
Kolmandaks kumab kõnealuse uudise fookuse seadmisest läbi meestekeskne maailmapilt. Ajakirjandust uurinud tuntud Hollandi teadlane Teun van Dijk on tähelepanu juhtinud, et tänapäeva meedias annavad tooni keskklassi kuuluvad valgenahalised, heteroseksuaalsed mehed ning seetõttu on meedias valitsev just nende vaatenurk.
Seda kinnitab ka tõik, et kuigi mõni kuu tagasi oleks võinud Edgari erakonna kuulutada meeste lemmikuks ning kirjutada kommentaare meeste loogikast ja nende ajuehitusest, siis ometi seda ei juhtunud.
Lisaks jätab meeste ja naiste vahelise kemplemise õhutamine varju küsitluse tõsisema poole – ebakindlate ja kõikide siinsete erakondade vastu olevate valijate hulk on kasvanud.