Artur Talvik: seilates piraatide lahel

Artur Talvik Foto: Erakogu

Need, kes loodavad sellest artiklist leida põnevaid lugusid eestlastest piraadiküttide ebameeldivatest kogemustest India vanglas, saavad pettumuse osaliseks. Juttu tuleb hoopis teistmoodi piraatidest ja nende küttidest.

Hiljuti valmis Peeter Vihma ja minu koostöös dokumentaalfilm «Okupeeri oma müür». Selles  on juttu aktiivsetest kodanikest nii Eestis kui ka mujal maailmas. Muuhulgas jälgime seal ACTA-vastast võitlust ja ka Euroopas pead tõstvate piraadiparteide tegemisi. Filmi Tartu esilinastuse ajal tegime Peetriga pretsedenditu otsuse: paneme selle torrent’ina vabalt allalaadimiseks The Pirate Baysse üles.

Jah, panime filmi just sinna kuritegelikuks kuulutatud failide vaba allalaadimise keskkonda. Kohta, mille vastu Hollywoodi gigandid võitlevad maruliselt ja mille tegijad on pidanud üle elama mitu kohtuprotsessi. Uudis levis noorte seas kiiresti ja allalaadimine oli massiline. Käime oma filmi näitamas kogukondades ja koolides. Kui me räägime mingist failijagamise keskkonnast või piraatide lahest vanemale seltskonnale, siis vaadatakse meid kalapilguga. Kui me räägime oma teost noortele, tekitab see elevust ja meid vaadatakse nii, nagu me kuuluks mõnda nende salaühingusse.

Maailma mõistes ei olnud meie tegu siiski pretsedenditu. Eelmise aasta veebruaris pani rootslane Simon Klose oma dokumentaalfilmi «TPB AFK: The Pirate Bay Away From Keyboard» vabalt allalaadimiseks TPBsse üles. Teistmoodi poleks saanudki minna, sest see film räägib nendest, kes selle keskkonna on loonud. Hollywood asus filmi ja selle ülestõstmise vastu jõulisele rünnakule. Nad üritasid Google’i otsingumootorites ära keelata isegi filmile viitavad otsingud. Rääkis see ju nende kõige hullemast vaenlasest – vabast failivahetusest.

Klose oli kange ja tegi vastukäigu, mille tulemusena on seda filmi lihtne leida. Vaadake seda tasuta või kui tahate filmitegijaid toetada, siis tasuliselt. Väga hea film.

Miks me siis oma filmi sinna toppisime? Esmalt soovisime muidugi jõuda võimalikult paljude vaatajateni. Aga teisest küljest on see järjekordne karjatus otsustajate aadressil, et suurkorporatsioone nuumavad autorikaitseseadused on kõdunenud rudimendid ja neid on vaja radikaalselt muuta.

Ma ei taha öelda, et autor ei peaks oma töö eest raha saama. Vastupidi. Aga kuidas seda teha ilma vahendajateta? Äkki mõne algoritmi abil? Igasugused katsed viia autorikaitse seadused uue ajastu tasemele haihtuvad Hollywoodi draakonite tulepursete käes. Nii tehakse uuenduskuuri ka Eesti autorikaitseseaduses, aga see tähendab, et n-ö korrastatakse seadust ja viiakse seda kooskõlla rahvusvaheliste lepetega (loe: suurkorporatsioonide soovidega).

Euroopa Komisjon on kuulutanud välja nn avaliku konsultatsiooni, kuidas autoriõigusi ajakohastada. Sinna võivad 5. veebruarini ettepanekuid teha kõik. Tehke siis seda. Äkki hakkab jää sulama?

Mina jään lootma Euroopa piraadiparteidele, sest just nemad on pakkunud välja kõige värskemaid lahendusi. Aga loodan ka autoritele, et nad ise näitaks üles oma soovi asja muuta. Meie näitasime.

Seniks jään ootama kevadet, et kuulata kaunist linnulaulu… Siiani õnneks vahendajatele maksmata.