Autor kaitses eelmisel aastal Jyväskylä Ülikoolis doktoritöö, mis käsitles narkotemaatika kajastamist meedias.
Kanep
Eristatakse harilikku kanepit, mis on kiu- ja õlitaim, ning india kanepit, mis on tuntud oma narkootilise toime poolest. Harilik kanep kasvab maailmas paljudes piirkondades, india kanep kasvab looduslikult üksnes Indias, Iraanis ja Afganistanis.
Eestis on india kanepi käitlemine karistatav, harilikku kanepit võib eriloal kasvatada.
India kanepi toime, näidustused ja ohud
Toimib valuvaigistava ja rahustava vahendina, vähendab ärevust, soodustab und ning sel on krambi- ja köhavastane mõju. Ravimina kasutatakse seda vähihaigetele valuvaigistina, enesetunde parandajana ning kemoteraapiast põhjustatud iivelduse ja oksendamise vähendajana. Toimib ka mikroobivastaselt, takistab mõningate vähirakkude arengut, suurendab südame löögisagedust ja tõstab süstoolset vererõhku. USAs antakse kanepit aidsihaigetele muu hulgas ka söögiisu suurendamiseks.
Vastunäidustusteks on rasedus, kõrgvererõhktõbi, psüühilised haigused. Tarvitamine üleannustes ja pikka aega tekitab sõltuvust ja mürgistustunnuseid.
Narkootilise toime tõttu põhjustab sõltuvust, kuid võrreldes teiste narkootikumidega peetakse kanepitooteid vähem ohtlikuks, ka ei teki sõltuvus nii kergesti. Harvadel juhtudel tekib äge mürgitus: iiveldus, oksendamine, pisaravoolus, köha, südamehäired, liigeste tuimus. Surmajuhtumeid põhjustab kanep harva. Kroonilise kuritarvitamise tüüpiline tagajärg on kurgupõletik, bronhiit, apaatia, mälu halvenemine, isiksuse allakäik ja häired suguelundite talitluses, millele hiljem järgneb impotentsus.
Kanepi toimekomponent THC lahustub hästi rasvades, koguneb rasvkoesse, kust vabaneb aegamisi, mistõttu võib selle laguprodukte leida verest veel mitu päeva pärast ühekordset suitsetamist. Kroonilisel tarvitajal on THC jälgi veres veel nädalaid pärast loobumist.