Kaja Kallas

FOTO: Toomas Tatar / Postimees

Seaduste headust on keeruline hinnata, sest seaduse koostamise protsess on näha küll koheselt, ent selle mõju avaldub alles aastate pärast, kirjutab riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas Postimehe arvamusportaalis.

Tervitan väga Teenusmajanduse Koja algatust hinnata parimat ja halvimat seadust. Eriti seda, et hinnatakse ka parimat seadust, sest kritiseerida on alati palju lihtsam, kui midagi head esile tuua.

Head seadust hinnata on aga väga keeruline. Kuivõrd sageli on seaduste puhul tegemist eelnevate õigusaktide muutmisega, siis on tervikpilti keerulisem ette manada ja hea seadusena võiks esile tõsta ainult uusi terviktekste.

Kui seaduse headuse hindamisel võtta aluseks seda, kuidas on toimunud seadusloome protsess, siis on seda ehk lihtsam kaaluda. Kui aga mõju, siis seda saab teada ikkagi aastate pärast, siis kui seadus on rakendunud.

Hea Seadusloome Tava juurdub

Kui ma vaatan riigikogus oldud aega, siis kindlasti peetakse head seadusloome tava järjest olulisemaks nii ministeeriumite poolt eelnõude ettevalmistamisel kui ka riigikogu menetluses.

Usun, et sellele on kaasa aidanud nii inimeste valvas silm, riigikogu esimehe tähelepanu juhtimine, presidendi töö kui ka riigikogu enda nõudlikkus. Ükski parlamendi komisjon ei taha riskida sellega, et tema poolt menetletud seadust president välja ei kuuluta.

Kui tuua omalt poolt head näidet majanduskomisjoni lähiaja praktikast, siis ma tooksin esile mitte konkreetset seadust, vaid hoopis transpordi arengukava.

Arengukava on teadupärast dokument, mille alusel kujundatakse järgmisteks aastateks selle valdkonna poliitikad ja arengusuunad. Tavapäraselt on seaduse kohaselt riigikogul valitsusest saabunud arengukavade puhul kaks võimalust: tagasi lükata või kinnitada. Sisulisi parandusi arengukavasse enam teha ei saa.

Teades seda olukorda, otsustasime seekord arutada transpordi arengukava mitmetel istungitel enne seda, kui eelnõu valitsusse lõplikule kinnitamisele läks. Tegime otsused ja saatsime oma ettepanekud ministeeriumile. Kõiki ettepanekuid küll kahjuks arvesse ei võetud, aga osaliselt siiski.

Samuti pidi minister olema vähemalt valmis oma valikuid ja riigikogu komisjoni ettepanekutest erinevaid lahendusi riigikogu suures saalis põhjendama.

Esimest korda oli rahva kõrgeim esindusorgan ära toodud arengukava ettevalmistamisel kaasatud organisatsioonide nimistus, kelle arvamusest ei saanud mööda vaadata. Loodame proaktiivset lähenemist praktiseerida ka edaspidi.

------------------------------------------

Teenusmajanduse Koda ja Postimees ootavad kuni 13. veebruarini kandidaate mulluse parima ja halvima seaduse konkursile. Konkursile võib esitada 2013. aastal riigikogus vastu võetud seadusi, valitsuse määrusi, ministri või kohaliku omavalitsuse määrusi. Kõiki põhjendatud ettepanekuid oodatakse aadressile info@teenusmajandus.ee.