Tervise Arengu Instituudi kureeritaval noortelehel narko.ee kirjeldab 15-aastane Anna rubriigis «Elust enesest» ecstasy kasutamist: «Aga kui nädalavahetus tuli, siis võtsid uuesti. See sai nagu harjumuseks. Mõtled küll, et ei taha, aga näed, et teised võtavad, siis lähed lõpuks ise ka ikka kaasa. Komm sisse ja...» Kirjeldus kõlab kui tavapärane narkootikumidega tutvumise skeem. Siit tuleneb ka peamine võti narkoprobleemiga tegelemisel – ennetus.
Tagajärgedega võidelda on esiteks väga kulukas ja teiseks pikemat perspektiivi silmas pidades sageli tulutu. Politsei andmed erilist lisakommentaari ei vaja – 50 000 kriminaalkuriteost läheb narkomaanide arvele vähemalt 12 000, seega ligi veerand. Narkomaania kurnab aasta-aastalt järjest enam meie tervishoiusüsteemi, võtame või näiteks kiirabi, kus ainuüksi Tallinnas kulub narkomaanidega seotud väljakutseteks aastas 1,7 miljonit krooni. Narkostatistika ja suurenevad kulutused paljastavad ka kibeda tõe, miks ei suuda ametkonnad tihti omavahel ära jagada, kes ja kuidas ühe või teise tülika probleemiga konkreetselt tegelema peaks.
Narkootikumid näivad nagu HIVgi olevat paljudele kauge ja võõras mure. Kuid uimastid tekitavad sügavaid sotsiaalseid probleeme, mille tagajärgedega võib kokku puutuda iga inimene. Väga lihtne näide on tänavakuritegevus.
Tänavu aprillis avaldatud andmete järgi on Eestis 13 801 süstivat narkomaani. Värskemad uuringud näitavad, et uimastid on noortele kergesti kättesaadavad, tarvitajaidki on järjest enam ning suur osa noori peab teatud narkootikume pidude lahutamatuks osaks.
Kõige selle taustal tekib õigustatud küsimus, kas narkomaania ennetamise riiklik tegevuskava üldse töötab, ja teiseks, kas näiteks tänavu eraldatud ligi 15 miljonit krooni ikka viib meid eesmärgile lähemale. Peab ju mainitud dokumendi järgi aastaks 2012 olema vähenenud narkootikumide pakkumine ja nõudlus ning toimima sõltlaste ravi ja rehabilitatsiooni süsteem, millest tulenevalt olema vähenenud ka tarbimisest tulenev kahju.
Avalik arutelu narkootikumide teemal (viimati läinud suvel) päädib tihtipeale vaidlusega, milline sõltuvus on ühiskonnale tegelikult kõige koormavam. Mõistagi teeb alkohol palju kurja, ent siin peitub ka varjatud idee, et ehk võiks meilgi teatud narkootikumid hoopis legaliseerida, mis mõne meelest aitaks valdkonda rohkem kontrolli alla saada. Siiani oleme olnud seisukohal, et riski pole mõtet suurendada.