Aivar Kallam.

FOTO: Erakogu

Tartu Ülikooli majandusharidusega ettevõtja Aivar Kallam kirjutab Postimehe arvamusportaalis bitcoinidest ja sellest, miks seda rahana ei aksepteerita ning millal riigid seda tegema võivad hakata.

2008. aastal loodud bitcoin on (digitaalne) vahend, millega vahetatakse piiratud ulatuses kaupu ja teenuseid. Seejuures on bitcoin detsentraliseeritud vahetusvahend, mis ei ole emiteeritud keskvõimu poolt. Milline on raha traditsiooniline käsitlus? Käsitlus, mille autoriteks on A. Smith, C. Menger, L. von Mises, F. A. Hayek jt. Raha esmaseks funktsiooniks on üleüldine vahetusfunktsioon. Ehk raha on eriline kaup. Raha teiseseks funktsiooniks (mis tuleneb esmasest) aga maksude maksmise vahend riigile. Seega bitcoin justkui vastaks osaliselt raha traditsioonilisele käsitlusele. Ainsaks probleemiks vaid, kuidas muuta piiratud vahetusfunktsioon üleüldiseks vahetusfunktsiooniks.

Selleks, et bitcoin muutuks üleüldiselt aktsepteeritavaks turul (vahetuses), peaks ta vastama samadele kriteeriumidele, millele ajalooliselt vastasid väärismetallid (kuld, hõbe). Need on: vastupidavus, jagatavus, äratuntavus, kaasaskantavus, nappus ja väärtuse-kaalu suhe. Bitcoin vastab põhimõtteliselt kõigile neile kriteeriumidele (võibolla nappus ja väärtuse-kaalu suhe on vaieldav). Just tänu neile omadustele, hakkas vaba turg kulda ja hõbedat vabatahtlikult/spontaanselt kõige enam kasutama; mistõttu kuld/hõbe muutusidki erinevate raha-kaupade hulgas kõige müüdavamateks ehk üleüldisteks vahetusvahenditeks. Kuna kuld/hõbe olid muutunud rahaks, hakkas ka võim (riik) nõudma makse kullas/hõbedas. Ehk rahast kui vahetusvahendist tuletas riik raha kui maksude maksmise vahendi riigile.

Kui lähtuda raha traditsioonilisest käsitlusest, siis aja jooksul hakkab turg bitcoini vabatahtlikult/spontaanselt enam kasutama. Selle tulemusena muutub bitcoin kõige müüdavamaks ehk üleüldiseks vahetusvahendiks ehk rahaks. Kuna bitcoinist saab (üleüldine) vahetusvahend, siis tuletab ka riik sellest raha kui maksude maksmise vahendi.

Ehk vaja oleks vaid oodata ja bitcoin muutub iseenesest tõeliseks rahaks turul.  Kui kaua me peaksime ootama? Tõenäoliselt mitte kaua, sest turuosalised püüavad bitcoini börsi loomise kaudu «aidata Bitcoinil muutuda massiliselt kaubeldavaks varaks». (1) Sellega nad loodavad, et bitcoini väärtus kasvaks olematust hinnast veelgi kõrgemale kui praegune ca 1000 dollarit. Tavidi nõukogu esimees A. Tamming väidab koguni, et «sellest võiks kujuneda uus maailmaraha...» (2) Ka Johns Hopkinsi ülikooli professor Steve Hanke väidab midagi sarnast: «See on konkurentsioht, võibolla muutuvad virtuaalrahad nii mugavaks, et kujutavad oma kasutuselt ohtu.» (3) Sama väidab ka portaali tarkinvestor.ee juht K. Lepik: «Suurriigid ei vaata bitcoini väga rõõmsal pilgul, kuna see konkureerib nende valuutadega». (4)

Kuidas reageerivad riigid bitcoini suhtes? Reeglina hoiatavalt. Ühed väidavad, et bitcoin on tooraine (Soome keskpank), teised, et kunstiteos (Rootsi maksuamet), kolmandad, et rahapesu allikas ja püramiidskeem (Eesti Pank). Nii väidab Eesti Panga makse-ja arveldussüsteemide osakonna juhataja M. Nõmmela, et tõenäoliselt on «tegemist lihtsa püramiidskeemiga». (5)  Püramiidskeem aga jätkub seni, kuni inimesed sinna raha sisse panevad. Võidavad nagu alati analoogsete skeemidega varajased liitujad.  

Ühes on  tõenäoliselt paljud keskvõimud ühel meelel: bitcoin ei muutu rahaks euro, dollari, jeeni jt kõrval. Miks? Sest riigid on hüljanud raha traditsioonilise käsitluse. Ehk raha esmane funktsioon ei ole vahetus-, vaid maksude maksmise funktsioon riigile. Mitte vahetusfunktsioonist ei ole tuletatud (ega tuletata) maksude maksmise funktsiooni, vaid vastupidi.  Pruugib vaid näiteks USA-l öelda (võtta vastu seadus), et bitcoine aktsepteeritakse maksude maksmise vahendina, kui bitcoin muutub automaatselt (tõeliseks) rahaks. Ja siit tulenevalt ka üleüldiseks vahetusvahendiks turul.

Seega bitcoin ei ole raha seepärast, et ta ei ole maksude maksmise vahend (ühelegi) riigile.  Siit järeldub ka see, et raha traditsiooniline käsitlus on tõenäoliselt ebatäpne. Rahast teeb raha see, et ta on maksude maksmise vahend riigile ehk riigi rahamonopol. Väide, et «turumajandus edendaks oma potensiaali edukamalt, kui tühistataks riigi rahamonopol» ei kannata kriitikat. (6)

1 Eesti IT-ärimees rahastab uue bitcoini börsi loomist. ÄP 29.10.2013.

2 Tamming: bitcoinist võiks kujuneda uus maailmaraha. ÄP 12.04.2013.

3 Euroopa Keskpank kardab virtuaalraha. ÄP 29.01.2013.

4 Kristjan Lepik: bitcoin – uus valuuta. PM 24.04.2013.

5 Eesti Pank: bitcoin on probleemne skeem. ÄP 23.01.2014.

6 F. A. Hayek. Hukutav upsakus. Tallinn 1997, lk. 144.