Nendest eeskirjadest saavad kasu kodanikud, kelle jaoks on tähtis, et internetipõhiseid teenuseid saaks usaldada, ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kellele üle 500 miljoni tarbijaga ühtne turg pakub seni kasutamata võimalusi.
ELi andmekaitsereformi vajadust tunnistavad kõik – poliitikud, ettevõtjad ja valitsusvälised organisatsioonid. Selles jõuti arutelude käigus konsensusele väga vara. See konsensus ületab poliitilise kuuluvuse ning riiklike ja majanduslike huvide piirid.
Oleme üksmeelel ka reformi põhjustes: üksikisikud peavad saavutama taas kontrolli nendega seotud isikuandmete üle, samuti on isikuandmed tänapäeval digitaalmajanduse arenguks vajalik valuuta. Nagu mis tahes valuuta puhul, on ka siin stabiilsuse eeltingimus usaldus.
Kindlustunne on saanud löögi
Jälgimisega seotud paljastused viimastel kuudel on kõigutanud usku nii meie Atlandi-ülestesse suhetesse kui ka digitaalmajandusse üldisemalt. Need olid äratuseks nii Euroopas kui ka teisel pool Atlandi ookeani. Kodanikele tuletati meelde andmekaitse tähtsust ja seda, miks tugev isikuandmete kaitse raamistik on vajadus, mitte luksus.
Mures ei ole ainult kodanikud. Paljastused mõjutavad ka majandust. Isikuandmetel, mida kogutakse, analüüsitakse ja liigutatakse, on äärmiselt suur majanduslik väärtus. Uuringute järgi oli ELi kodanikega seotud andmete väärtus 2011. aastal 315 miljardit eurot. 2020. aastaks võib aastanäitaja kasvada peaaegu 1 triljoni euroni. Kodanikud ei jätka aga oma andmete edastamist, kui nad ei usalda neid käsitlevaid äriühinguid. Kaotatud usaldus on kaotatud sissetulek. Mõnede hinnangul vähendavad riikliku julgeolekuasutusega NSA seotud paljastused USA tehnoloogia müüki välismaal 2016. aastaks lausa 180 miljoni dollari võrra - see tähendab, et infotehnoloogiateenuste müük kahaneb 25 %. Järelikult tuleb midagi teha.