Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
/nginx/o/2014/01/24/2773066t1h59cf.jpg)
Kriminaalpolitseinik Jarek Pavlihhinit puudutav uurimine tekitab küsimusi. Riigikohus otsustas, et Pavlihhin võttis 15 316 eurot informaatorile maksmiseks antud raha hoopis endale. Näiteks pani Pavlihhin koguni 67 korral 137st raha maksmist tõendavatele dokumentidele väidetavalt raha saanud informaatori asemel ise allkirja. Õiguse mõistes on ta seega võltsija ja omastaja. Selge.
Eraldi lugu on süüdistustega, et Pavlihhin on avaldanud riigisaladuse. Mõlemal juhul mõistis kohus ta täielikult õigeks. Kui seesugune uurimine olnuks Ida, Lääne või Põhja prefektuuris, suhtutaks sellesse väiksema umbusuga. Lõuna prefektuuris on politsei ja prokuratuuri juhtkond aga aastaid vaadanud kõrvalt kriminaalpolitseis käärinud tüli. Seda nendib oma otsuses isegi ringkonnakohus. Ükskõik milliste motiividega riigisaladuse avaldamise uurimist ka ei algatatud, välja paistab asi kehv.