Ukraina poksiring

Vitali Klitško Foto: A.Peegel

Lvivis ja teistes Ukraina läänepoolsetes linnades hõivatakse valitsushooneid. Kiievis, kus tõuseb lõkkesuits ja loobitakse süütepudeleid, kogunetakse jätkuvalt barrikaadidele ja miilits piinas 17-aastast poissi. Tänavatel on meeleavaldajate laagrid, mis kuulutati eelmisel pühapäeval ebaseaduslikuks, ning Ukraina peaminister teatab, et mässajatega läbirääkimisi ei peeta. Samuti on ta ühtäkki avastanud, et korraldatakse riigipööret.

Opositsiooni silmapaistvaim liider, poksitšempion Vitali Klitško pöördus demokraatlike riikide valitsuste poole sõnumiga, et valitsuse terror tuleb lõpetada ning Ukraina kodanikuühiskond vajab kaitset.

Puutumata ei jäänud ka Klitško ise – keegi julge ja jultunu pihustas ta pühapäeval, mil meeleavaldused vägivaldseks pöördusid, üle tulekustuti pulbriga. Kontaktsemateks rünnakuteks poksitšempioni puhul ükski vähegi tervemõistuslik olend ilmselt valmis pole, olgugi et tegu on tasakaaluka ja intelligentse hiiglasega, kes läheneb massidele rahulikult ja püüab nende tähelepanu.

Poksi raskekaalutšempionile sobiva nimega partei UDAR (löök) juht Klitško polnud sugugi ainus mees, kes neljapäeval lõpuks oma kõikuvat võimutäiust nautiva presidendi Viktor Janukovõtšiga kohtus, ent ekspeaministri Julia Tõmošenko erakonna Isamaa esimees Arseni Jatsenjuk ja Svoboda liider Olek Tjanõbok on nimed, mida näeme hoopis vähemates pealkirjades.

Võidukalt ei lahkunud valitsushoonest neist keegi. Klitško tunnistas, et üksi ei ole lahendust leida praegustes oludes võimalik ja vaja on rahvusvaheliste vahendajate abi. «Janukovõtš ei taha tunnistada, et kõik praegu aset leidvad sündmused on tingitud rahva ülestõusmisest tema võimu vastu,» lisas ta. Ukraina ametivõimud ja Venemaa kutsuvad samal ajal Euroopat Ukraina demokraatia kaitseks valitsuse poolele asuma.

Klitško, kes on ühtlasi esimene doktorikraadiga professionaalne poksija, seisab Ukraina demokraatlike ja euroopameelsete jõudude eest. Ta on karismaatiline mees, kes paistab silma ka väga heade oraatorivõimetega, olemata sealjuures ülearu emotsionaalne.

Spordist on ta loobunud suisa kahel korral: esmalt 2005. aastal ning seejärel pärast edukat naasmist ja järje­kordse meistritiitli võitmist 2013. aastal. Nüüdseks on saanud tema poksiringiks Ukraina. Ega tal poksis enam palju saavutada olnudki: 2012. aastal sai temast vanim raskekaalu poksitšempion professionaalse spordi ajaloos ja ühtlasi anti talle põhimõtteliselt emeriit-tšempioni tiitel, mis tähendab, et kui Klitško veel peaks tahtma poksida, on tal suvalisel hetkel õigus välja kutsuda valitsev maailmameister.

Erinevalt oranži revolutsiooni ajal tõusnud Julia Tõmošenkost, kes nägi juuste blondeerimise ja patsisoengutega vaeva, et rahva ema rolli mängida, on 42-aastane Klitško rahvuskangelase staatuses juba olnud ega vaja selle toetamiseks ikonograafilist lähenemist. Rahvuskangelasest rahva häält esindavaks presidendiks tõusmine muutub praegustes oludes aga üha tõenäolisemaks võimaluseks.

Ukrainas toimuv ei ole siiski ühe karismaatilise liidri võitlus, see on kahe suure geopoliitilise võimu vahel elava rahva võitlus, kus euroopameelsuse ihalemisest sai lahing jõududega, mis püüavad vaba kodanikuühiskonda allutada nii seaduste kui toore jõu abil. Samuti on see võitlus, kus püütakse ühe mehe juhitavast poliitikast pääseda maailma, kus juht oleks rahva häälekandja.

Janukovõtš, kes on seni blokeerinud igasuguseid nõudmisi valitsuse tagasiastumiseks teatega, et korralised presidendivalimised toimuvad nagunii juba järgmisel aastal, lubas eile aga muudatusi valitsuse koosseisus. Samas mõjub see samm järjekordse näilise koostöövalmidusena.

Eile lubas ta ka amnestiat kõigile vangistatud meeleavaldajatele, kes pole seadusi rikkunud, ent seni, kuni kehtib uus protestiseadus, on nad kõik süüdlased. Samuti vaatab ta jätkuvalt mööda faktist, et nii Klitško kui opositsioonimeelne rahvas nõuavad just tema enda tagasiastumist.