Rainer Vakra.

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Riigikogu keskkonnakomisjoni liige ja sotside Tallinna piirkonna juht Rainer Vakra kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et Euroopa rohelise pealinna tiitlile pretendeeriv Tallinn ei peaks trolliliikluse vähendamisega kordama kümnenditagust reisirongiliikluse ärakaotamise janti.

Sel ajal, kui Itaalias Veronas tegeldakse trolliliikluse rajamisega, on Tallinna ühistransporditeenuse juhid jõudnud veendumusele, et trollidel tulevikus kohta pole. Pealinnale iseloomulike, sarvedega trollibusside kaotamist saadavad aga segased ja üksteist lausa välistavad põhjendused. Keskkonnasaaste ja puhta õhu kohalt on trollibusside kaotamine lühinägelik otsus, rääkimata väiksemast mürast kui bussil või trammil. Tundub, et transpordi mitmekesisus hakkab tasuta ühistranspordile jalgu jääma.

Esiteks püüavad linna esindajad maha müüa idee, et ainult kontaktvõrgust sõltuvad trollid on linnaliiklusele koormaks. Põhjendatakse seda näitega, et elektrikatkestuse puhul on trolliliiklus hetkega häiritud. Samas lubatakse suurelt, et elektritranspordi osakaal Tallinna liikluses ei vähene. Veelgi enam, proportsioon peab jääma samaks ja tulevikus lausa kasvama – näiteks trammide arvu suurenemisega. Tekib kohe küsimus: kuidas ei häiri elektrikatkestus trammiliiklust?

Veelgi segasemaks lähevad transpordijuhtide selgitused avariide puhul. Troll ei ole pealinnale sobilik, sest buss saab õnnetuse korral takistusest mööduda. Targu jäetakse mainimata, et varasemalt trolliliiklust takistanud plekimõlkimistest kontaktliini piirkonnas suudavad tänapäevased superkondensaatoriga trollid mööduda, sõites teatud vahemaa kontaktliini kasutamata. Või ei tee vaid autoaknast trolli ja trammi näinud Tallinna juhid neil vahet?

Miks on vajalik 1965. aastal rajatud trollivõrgustiku säilitamine ja arendamine? Loomulikult on märksõnaks «keskkonnahoidlikkus». Puhast õhku aitab tagada saasteallika ehk elektrijaama asumine väljaspool pealinna. Rohelise energia ja näiteks tuuleenergia puhul puudub negatiivne mõju keskkonnale ning Tallinna trollide ja trammide elekter on pärit Läti hüdroelektrijaamadest. Tuleb veel rõhutada, et erinevalt bussist tarbib troll energiat ainult sõidu ajal ja pidurdamisel on võimalik ka energia tagastamine kontaktvõrku. Trolliliinide teenindamine diiselmootoril töötavate autobussidega halvendab õhu kvaliteeti rahvarohkes kesklinnas veelgi, kuid just selle kasuks otsustas Tallinn, kui hävitas kaks trolliliini ja pani asemele sõitma bussid. Linn on kärpinud oma kulusid meie kõigi tervise arvelt, sest Maailma Terviseorganisatsiooni kinnitusel on seos diiselgaaside ja vähi vahel tõendatud.

Ikka ja jälle on argumendiks see, et ühe uue trolli asemel saaks osta kaks bussi. See pole kogu tõde. Kuna elektrisõidukite elutsükkel on umbes kaks korda pikem, tuleb uusi trolle osta kaks korda vähem, mis on taas soodsam ja keskkonnasäästlikum lahendus kui sama liinimahu teenindamine bussidega.

Uute trolliliinide ehitamine ja olemasolevate muutmine on trammiteedest kordades odavam, sest pole vaja rajada trammile tarvilikku rööbasteed. Ja kas on kindel, et trollide kaotamisega garanteeritakse trammiliikluse laiendamine? Siiani pole keegi tõsiseltvõetavalt rääkinud trammiliinist, mis ühendaks kesklinna Haabersti või Mustamäega. Kui seda tehaksegi, ootab rahvas vastust, millal?

Tegude poole pealt näeme 5. trammiliini kaotamist ning osalise tööaja rakendamist 3. trammiliinil. Talvekülmadega võib igaüks peatuses trolli või trammi oodates tunda lausa füüsiliselt, kuidas linna poolt ostmata jäetud elektrisõidukid on toonud kaasa pikemad ooteajad. Kõik tallinlased teavad hästi Laagna teed, kuhu viimased 30 aastat on linnavõim kohe-kohe trammi lubanud. Seetõttu kõlavad uued jutud trollide asendamisest trammidega sama usutavalt nagu abilinnapea Taavi Aasa antud kuudetagune lubadus, et rohkem trolliliine ei suleta.

Itaalias toimub trolliliiklus 15 linnas, Šveitsis 13 linnas. Euroopa rohelise pealinna tiitlile pretendeeriv Tallinn ei peaks kordama kümnenditagust reisirongiliikluse ärakaotamise janti. Selliseid otsuseid ei tohi vastu võtta tormates ja ülepeakaela. Enne kui trollibuss saata lõplikult pensionile, peab olema selge kava, kuidas elektritransporti pealinnas arendada. Üheksa korda mõõda ja üks kord lõika.