Juhtkiri: kolmas jõud jäi sündimata

Rahvaliit ja SDE Foto: : kollaaž Katri Karing

Nädalavahetusel aset leidnud Rahvaliidu kongressil tehtud otsus mitte liituda sotsidega, vaid püüda iseseisva erakonnana järgmistele valimistele vastu minna on veel üks luhtunud katse luua kaualoodetud kolmas jõud. Kui sotside ja Rahvaliidu ühendusest oleks võinud sündida erakond, millel on haaret pakkuda alternatiivi Reformi- ja Keskerakonna vahel polariseerunud riigijuhtimisele, siis praegune lahendus toob kaasa Rahvaliidu hajumise teiste erakondade liikmeskondadesse.

Rahvaliidu jaoks tähendab otsus raskeid aegu. Protestivaimust kannustatud reiljanlased pulbitsevad küll vaimustusest jätkata «oma» erakonnaga, kuid paraku ei ole protest see allikas, millest poliitikas pikemaks tegevuseks energiat saaks ammutada. Valijate järjepidevalt vähenenud toetus ei anna lootust tulevastel valimistel riigikogu kohti püüda. Seda enam, et pärast lõhenemist lahkusid (ja lahkuvad ilmselt veel) aktiivsemad erakonna liikmed, kes näevad oma tulevikku tegevpoliitikas, teistesse erakondadesse.

Teiste seas ka omavalitsuste juhid ja erakonna enda praegused juhtfiguurid. See viimane peaks olema eriti kõnekas: erakonna käekäiguga lähedalt seotud juhtkonna skepsis on üsna selge hinnang partei tulevikuväljavaadetele.

Kuna ei Villu Reiljan ega Arnold Rüütel ilmselt suurde poliitikasse naasta ei kavatse, on nad halvad nõuandjad, kes hallide kardinalidena erakonna küll säilitada suudaks, kuid selle pikemaks ajaks varumeeste pingile suruks. Kui aga riigikokku ei pääseta, tähendab see riigi finantseerimise lõppu (või kahanemist senisega võrreldes naeruväär­seks), mis erakonna uue tõusu omakorda keerulisemaks teeb. Ei ole ka kindel, kas pelgalt linna-maa vastandamisele ehitatud retoorika pikemas plaanis perspektiivikas oleks.Kui aga liitutakse Keskerakonnaga, tähendab see üksnes praegusest kahest suuremast jõust ühe tugevnemist, mis ei too kaasa soovitud suuremat valikut parteide vahel.

Väikse lootuse sellise jõu tekkele, mis suudaks esitada väljakutse kahele suurele erakonnale, annaks see, kui sotsiaaldemokraatidel läheks korda nende poolele üle tulnud rahvaliitlaste abil valijaskonda suurendada. Kui palju u 10 000 liikmest pereheitmise käigus sotside kasuks otsustab, ei oska öelda. Kui lahkuvatest aktiivsetest liikmetest suurem osa sotside leeri läheb, on erakonna tugevnemise potentsiaal olemas.
Seda väljavaadet kahandavad veidi rahalised küsimused: kui erakondade liitudes oleks neil olnud kasutada ka Rahvaliidu eelarve, siis praegusel juhul peavad nad leppima üksnes inimkapitaliga. / lk5