Tõnu Runnel: uutmoodi allikakriitika

Voo tegevjuht Tõnu Runnel. Foto: Sille Annuk

Interneti kättesaadavus peaks informatsiooni asümmeetria praeguseks suuresti ära nullinud olema. Kui küsimusele on üldse vastus olemas, siis suudad sa selle väikse nuputamisega ka leida. Kui lõunalauas tekib vaidlus, siis kutsu Wikipedia või Google kohtunikuks ja saad edasi einestada.

Tõsi, ligipääs ei ole universaalne. Näiteks mitmete filmiteenuste kasutamiseks pead elama «õiges kohas», autoritaarsed režiimid püstitavad oma kodanikele tõkkeid, osa publikatsioone on tasulised.

Piisab aga vaid tahtmisest ja need tõkked on ületatavad: tasuline sisu ronib vabadesse kanalitesse ning režiimile allutatud rahvad saavad tehnoloogia toel läbi müüride imbuda. Tõeliselt oluline info jõuab iga soovijani tõketest sõltumatult – seda vahendatakse.

Ometi paistab rumalus sama elujõuliselt üle me peade laiuvat nagu alati. Sest seda vahendatakse. Läbi interneti. Kiiremini ja rohkem. Ka 2014. aastal suudab Terviseleht oma lugejatele kanepi «üledoosi» teemal tegelikkuse pähe ühelt huumorisaidilt loetud infot jagada. Iraani ­uudisteagentuur suudab fakte vabalt kuulsaimast pilalehest – Onionist – ümber trükkida. Telegrami lugejate hulgas on jätkuvalt inimesi, kes ei võtagi seda Pikri uusversioonina.

Kokaraamatute ja seltskonnakroonika järel näikse olevat loetuim teave kõiksugu nihked, magus ja rasvane esoteerika. Üha uued revolutsioonilised dieedid, mis enne ajaloo prügikasti maandumist hulga tulihingelisi järgijaid leiavad. Uudsed lastekasvatusmeetodid, mis kõik eelnevad uudsed lastekasvatusmeetodid valeks kuulutavad. Alternatiivmeditsiin, kus raviskeemil on ainult üks range piirang – teaduslik meetod ei kehti, faktid ei tohi teooriat segada ning lähenemine on legitiimne vaid siis, kui see on otsast lõpuni välja mõeldud.

Iseenesest ei võta see ju kellelgi ilmtingimata tükki küljest. Usu, mida tahad, loe mida tahad, eks? Pole kuulda olnud, et totakad dieedid eneseabistajaid hordidena hauda oleks ajanud. Lapsed paistavad suureks kasvavat, ilma et meetodid neid sügavuti kahjustada jõuaks.

Aga vahel on mõistuse väljalülitamisel ka tagajärjed. Pea hoogu, ära pane oma pead ahju, kui sinu või su lähedaste elu, tervis või vara saavad rumaluste pimesi uskumisest kahjustatud.

Ära ikkagi taha ajalukku minna kui Eesti esimese lastehalvatuspuhangu ohvri vaktsiinivandenõu jutlustanud isa. Ära proovi murakateega vähki ravides oma lapselastelt vanaema röövida. Ära kuku intensiivravisse rahvalaulu «Antibiootikumid mürgitavad sind» ­uinutava viisi saatel. Ära räägi oma sõpradele et «purk C-vitamiini ja klaas viina – ning saad külmetusest naksti terveks, kikukas!», kui sa pole biokeemiat õppinud ja oma jutu sisust tegelikult aru ei saa.

Ja kuigi muinasjutul «Võrkturundus ei ole püramiid!» on väga ilus süžee ning «25 protsenti aastatootlus hoiuselt!» kõlab tõesti igati vahva investeerimisvõimalusena, siis statistika teaks sulle meelde tuletada, et ratsa rikastub püramiidiehitaja üksnes siis, kui ta selle ehitamisega ise algust tegi.

Allikakriitilisus tähendab teaduses teadagi mida. Tavaelus näib sellel aga teine sisu siginenud olevat: paned kõrvad kinni, valid meelepärase faktivaese allika, matad sellesse kogu oma usu ning oled sügavalt kriitiline teed blokeerima sattuvate vastuväidete suhtes.

Järelemõtlemist, hea inimene, ei saa sulle kahjuks soovitada – see kukkus läbi juba siis, kui esoteerikat tõe pähe võtma hakkasid. Selle asemel vaata vastus parem statistikast järele ning loe lihtsalt näppude peal üle, kas jaksad oma amokijooksu tagajärjed pärast kinni maksta.