Reisikorraldaja käitumine klientide suhtes polnud heasoovlik

Need 427 inimest, kes Top Toursi vahendusel oma puhkust Türgis või Kreetal veeta otsustasid, on tänaseks kogemuse võrra rikkamana kodus tagasi. Kas see kogemus neis aga edasist reisipisikut toidab, on juba iseküsimus. Piltlikult öeldes päevavarju all kuulda saada, et reisikorraldaja on vahepeal maksejõuetuks muutunud, et kojulendu pole ja vähemalt ühes kohas oli isegi hotelli eest maksmata – see polnud puhkajatele mitte enam külm dušš, vaid lausa jäävann.

Tarbijakaitseametil õnnestus küll puhkajad koju tuua, kuid üsna ilmselt ei teinud reisikorraldaja seda neile kergemaks. Muidugi, turismifirmad on varemgi maksejõuetuse tõttu oma uksi sulgenud, seda ka juba enne masu, ja teevad seda edaspidigi. Ent olukord, kus reisikorraldaja teatab, et raha tal enam pole, kuid inimesed on mööda ilma laiali – see on Eestis esmakordne ja selle kordumist ei tahaks enam näha. Nii palju peab ettevõtja suutma oma väljavaateid hinnata.

Reisikorraldaja Top Tours esines küll suuremeelselt tuhapilve põhjustatud lennuseisakute ajal, mil saatis tühjad tšarterlennud oma kliente Egiptusest tuhavangist ära tooma, kuid nüüd seda käitumist klientide tarbeks enam ei jätkunud. Tarbijakaitseamet sai Top Toursi raskustest teada läinud nädala reede pärastlõunal firma partneri kaudu. Ning alles tarbijakaitseameti küsimise peale tegi Top Tours oma raskused avalikuks. Seejuures on näiteks ühest reisiseltskonnast teada, et nende neljapäeval väljuma pidanud kojulend lükati ootamatult laupäevale. Ilmselt näis see tol hetkel õnneliku juhusena – ikkagi kaks päeva pikem puhkus –, kuid oli tegelikult märk tõsisest probleemist.

Arvatavasti oli reisikorraldaja oma raskustest vägagi teadlik, kuid püüdis leida alternatiive, mis ei tähendaks olukorra tunnistamist. Alternatiive aga polnud ning klientide närvide säästmiseks tulnuks reisifirmal oluliselt varem tarbijakaitseameti poole pöörduda.

Hoopis abitus seisus on aga need inimesed, kellel on Top Toursi reiside eest küll makstud, kuid reisi ennast pole veel toimunud. Igati mõistetavalt on ju tagatisraha kasutamisel prioriteediks nende inimeste kojutoomine, kes on välismaale n-ö lõksu jäänud. Kolmest miljonist kroonist tagatisrahast kulus sellele lõviosa. Nii on nende väljavaated, kellel planeeritud ja tasutud reis veel toimumata, oma raha tagasi saada väga tillukesed. Ning reisitõrke kindlustuse alla see juhtum vähemalt Eestis ei kuulu, kui selles osas pole eraldi kokku lepitud. Pealegi – miks peaks klient end kahtlustavalt kõigi võimalike poliisidega varustama, kui seadus näeb ette, et reisikorraldajal peab olema piisav tagatisraha. /