Teflonist Parts

Juhan Parts Foto: A.Peegel

Estonian Airi peaaegu pankrot, praamitüli saarte ja mandri vahel, Rail Baltic, Tallinna Sadama sponsortegevusse sekkumine, Elroni probleemid diiselrongide liikluse käima panemisel – viimase aasta jooksul pole vist olnud ühtegi kuud, kus majandus- ja kommunikatsiooniminister (nende teemade järgi küll pigem transpordiminister) Juhan Parts poleks olnud mõne probleemi või konfliktiga avalikkuse tähelepanu all.

Kusjuures võib üsna kindlalt ennustada, et mitmed neist teemadest pole sugugi veel lõpplahendust saanud. Igal juhul on Parts saanud kriitikat iga nurga alt, on nõutud ka tema tagasiastumist, aga lõpuks pole ükski asi talle külge hakanud. Mõni poliitikaanalüütik isegi imestab, et mis imeline teflonmees see Parts küll on, et teda miski ei kõiguta.

On siiski mõned seletused Partsi fenomenile. Kõigepealt muidugi see, et vaatamata kriitikale ei ole ta ju korda saatnud mingit isiklikku sigadust. Ta ei ole riigi raha oma taskusse pannud, purjus peaga ametiautot puruks sõitnud või mõnda muud väga otsest ja isikliku vastutusega seostatavat jama korraldanud. Ta on teinud poliitikat, vastu võtnud otsuseid, kui aga Estonian Air välja jätta, siis pole ükski asi olnud üheselt mõistetavalt läbikukkumine.

Jah, lennufirma puhul on raske vastu vaielda, Tero Taskila palkamine, kümnete miljonite eurode põletamine ebaõnnestunud äriplaanis, see oli selge fiasko. Kuid muud asjad, näiteks praamivaidlused Vjatšeslav Leedoga või konflikt Edelaraudteega, on teemad, kus võib arutleda ühe või teise lahenduse toetuseks, keegi kiidab, keegi laidab, võib rääkida plussidest ja võib rääkida miinustest, aga lõpuks on need poliitiliste valikute küsimused.

Ning teiseks on ju ka kõik need suured pöörded olnud kollektiivsed valitsuse tasandi otsused. Taskila näitas oma toredaid slaide terve valitsuskabineti ees ja ministrid noogutasid kaasa. Samamoodi pole ka rongiliikluse ümberkorraldamine ühe ministri taktikaline soolo, vaid ikkagi strateegiline otsus, mida tehakse valitsuses. Kõik see kokku teeb Partsi isikliku vastutuse hindamise neis teemades keeruliseks.

Lõpetuseks tuleb arvestada ka poliitilist dimensiooni. Parts tuli poliitikasse ju niimoodi, et teda kutsuti kunagise Res Publica esimeheks. Kutsujateks olid Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaher, kes praegu on mõlemad ka ise ministrid, Reinsalu lisaks sellele veel IRLi esimees.

Mõte selles, et Parts on oluline tegelane ja kogu tema poliitiline karjäär on läbi põimunud teiste IRLi tippude omaga. Nad on olnud koos päris algusest peale, ühiselt ära söönud mitu puuda soola, näinud tõuse ja mõõnu, kui vaja, sumbanud koos läbi sopa, kui vaja, rõõmustanud koos valimisvõitude üle.

Jah, mõne teise mehe puhul võiks liitlased ju temast lahti öelda või tema portfelli kellelegi teisele anda – on Eesti poliitikas seda ka väiksemate asjade pärast tehtud. Parts aga ei ole ettur, keda ohverdatakse. IRL seisab tema taga.