Juhtkiri: inimene ennekõike

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Reform on vajalik, kuid inimesed, keda see puudutab, et tohiks seetõttu kannatada

Plaanitaval töövõimetuspensioni reformil on peamiselt kaks head omadust. Esiteks tõotab see anda neile, kel täit töövõimet enam ei ole, kuid töötada sooviksid, senisest suuremat abi tööturule naasmiseks. Ja teiseks, töövõimet või selle puudumist ei määrata enam pelgalt dokumentide alusel, vaid ka inimesega silmast silma kohtudes. Senisel süsteemil jäi vajaka just nendes aspektides, ja seetõttu võib reformi suhtuda kui hädavajadusse.

Kuid suurema pildi kõrval on alati ka teine pilt, nähtuna inimese perspektiivist, keda reform puudutab. Et muudatuste eelised välja tuleks, peab paranema rehabilitatsiooni- ja taastusravisüsteem, ja tööle naasmise sooviga peab kokku kõlama tööandjate valmisolek osalise töövõimega inimesele rakendust pakkuda. Kuid mis peamine, peab olema kindel, et reform saaks tehtud nii ideeliselt kui tehniliselt läbimõeldult ja säästetakse inimesi apsudest ja infopuudusest tulenevast ebakindlusest.

Peamine muudatus, mis tuleva aasta juulist rakenduma peaks, on selles, et inimeste töövõimelisuse hindamise ja nende tööle tagasi aitamisega hakkab tegelema töötukassa. Praegu on Eestis ligi 100 000 töövõimetuspensionäri, kellest umbes pooled ka töötavad. Hinnanguliselt umbes 15 000 inimest on sellised, kelle tervis lubaks kas või osalise koormusega tööd teha, kuid kes praegu selleks võimalust leidnud ei ole. Just nende tööle tagasi aitamisel peaks reform abiks olema.

Vähemalt osa tööle saamise takistustest, mis puudest tulenevad, peaks reformi käigus olema võimalik ületada. Euroopa sotsiaalfondist tulevad 180 miljonit eurot peaks aitama liikumis-, kuulmis- või nägemispuudega inimestel hankida töölkäimiseks sobivad ratastoolid, kuulmis- ja nägemishäiret kompenseerivad vahendid või kohandada töökohti nii, et need vastaks puudega inimese vajadustele. Lisaks koolitused, ümberõpe ja kõik muud töötutele pakutavad võimalused.

On ilmne, et reformi käigus kasvab töötukassa koormus oluliselt. Tegelema ei tule hakata mitte üksnes töökohtade leidmisega, vaid ka kõigi ligi 100 000 töövõimetuspensionäri töövõime tuleb kuue aasta jooksul uuesti hinnata. Tõsi, väike kogemus puuetega inimeste tööleaitamisega on töötukassal olemas, kuid reformiga kasvab töömaht, ja selleks tuleb valmis olla.

Tänases loos kajab Puuetega Inimeste Koja esindaja seisukohas mure puuetega inimeste tuleviku pärast, kes praegu sõltuvad töövõimetuspensionist ja kardavad, et see võib reformi tõttu kaduda või hilineda.

On selge, et iga suurema muudatusega käib kaasas ebakindlus, ja on selge, et alati see ei pruugi olla põhjendatud. Kuid kui inimese hakkamasaamine sõltub peamiselt töövõimetuspensionist, tuleks seda muret näha olulisena ja teha kõik selleks, et inimesed reformi käigus ette tulla võivate takistuste tõttu hätta ei jää. 2008. aastal tekkinud kuudepikkune segadus töövõimetuspensionide väljamaksmisega ei tohiks korduda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles