Henrik Roonemaa: head aega, Skype

Henrik Roonemaa Foto: Erakogu

Rahvuslike sümbolite kohta millegi ebameeldiva kirjutamine võib kaasa tuua päris valulikke tagajärgi. Võib-olla kogen ma ise nüüd sama, kui ütlen head aega ühele teisele meie rahvuslikule uhkusele, Skype’ile. Skype on olnud suuresti osa meie IT-eduloost. Välismaa ajakirjanikud kirjutavad pea igas Eestit tutvustavas artiklis, et muide, see on see riik, kus Skype tehti. Ta on toonud Eestisse palju tarkust ja rikkust ning andnud vastu hulga tarku ja andekaid inimesi, kellest paljud nüüd oma idufirmadega maailma vallutavad.

Aga mina olen talle peaaegu head aega öelnud ja mulle tundub, et mitmed inimesed mu ümber hakkavad sama tegema. Enam ei ole Skype see kanal, kust sõpru ja tööalaseid kontakte kindlasti kätte saab. Nüüd on nad pihustunud erinevate kanalite vahele laiali: väga paljud kasutavad Facebooki vestlusprogrammi, noored kasutavad Snapchati, mõned on Viberi ja paljud WhatsAppi fännid. Skype on läinud teist teed kui tema peamised konkurendid.

Praegu on moes see, et vestlusprogrammid on väikesed ja lihtsad, tihtipeale toimivad ka veebis. Võtame näiteks Facebooki Messengeri: minu vestlused liiguvad minuga sujuvalt kaasa igasse seadmesse, mida ma parajasti kasutan. Teen aga brauseri lahti ja seal nad on. Telefonis olev rakendus on mugavam ja akusäästlikum kui Skype.

Skype tahab olla esimene valik siis, kui inimene tahab kellelegi helistada või videokõne teha. Arvud näitavad, et sel alal on nad endiselt väga edukad – hiljutise TeleGeography uuringu järgi tehakse 40 protsenti rahvusvahelistest kõnedest just Skype’i kaudu. See on kahtlemata võimas tulemus, aga teisalt on Skype sisuliselt jäänud lauatelefoniks. Chat’iks ehk igapäevaseks tekstivestluseks kasutavad minu tuttavad seda järjest vähem. Ja kui vaja helistada, siis lepitakse omavahel teiste kanalite kaudu kokku, mis kell keegi Skype’is kõnet ootamas on – see on ju nagu nõukogude aeg, kui kaugekõne tuli tellida! Praegu on moes see, et võtad taskust telefoni ja suhtled.

Uuringufirma On Device Research (kus muuseas tegutseb ka üks Skype’ist pärit eestlane) andmetel on Skype paljudel küll telefoni installitud, kuid igapäevaseks suhtluseks seda peaaegu ei kasutata. USAs näiteks teeb Skype’i telefonis vähemalt korra nädalas lahti vaid kuuendik neist, kes selle omale paigaldanud on. Populaarsemate konkurentide puhul on neid inimesi mitu korda rohkem.

Tõsi, paljud need teised ei ole kõnede ja videokõnede jaoks eriti head, aga ma usun, et neil on lihtsam need oma teenustele lisada kui Skype’il hakata inimesi uute vestlusprogrammide juurest tagasi meelitama.

See kõik ei tähenda, et Skype kaob homme maailmast ära. Küll aga oleks viimane aeg hakata Eesti kuvandisse Skype’i kõrvale mõnd muud edulugu kasvatama. Ma mõistan, et meil kõigil eesotsas presidendi ja peaministriga on kulunud aastaid, et muu maailma jaoks Skype Eestiga samastada, ja see töö hakkab alles praegu vilja kandma, aga sinna pole mitte midagi parata.

Nagu Nokiat otsides võtsime eeskujuks soomlased, siis miks mitte teha seda jälle. Tehnoloogiamaailma jaoks pole enam Soome niivõrd riik, kust tuli Nokia, vaid riik, kust tulevad praeguse aja mobiilimängude maailma absoluutsed superstaarid Rovio ja Supercell. Küllap see teadmine varsti ka laiemasse teadvusesse jõuab. Ehk võiks Eestist hakata rääkima kui riigist, kust tuleb Transferwise? Või Fortumo, Pipedrive, Erply, Signwise, Marineexplore… see nimekiri on meie õnneks veel palju pikem.