Kolmapäeval levis Eesti uudistekanalites kulutulena teade, et Robert Gatesi meelest olnud Balti riikide liiga kiire NATOsse võtmine viga. Algselt ilmselt Vene uudisteagentuurist Interfax liikuma läinud sõnum jõudis agentuuri BNS kaudu Eesti portaalidesse, ilmus samal kujul ka Postimehe veebis ja ajas ilmselt paljude lugejate kuklakarvad turri – et kuidas siis nii? Miks annab Gates, kes 2008. aastal Eestit külastas, kellega president Ilves 2007 Pentagonis kohtus ja keda on varem peetud väga tasakaalukaks poliitikuks, liitlasriikidele-Baltimaadele sellise hinnangu?
Kuni üpris ruttu selgus, et Robert Gatesi raamatus on kirjas hoopis midagi muud. Pöördun siin raamatu originaalteksti juurde, mis ütleb järgmist: «Balti riikide, Poola, Tšehhoslovakkia ja Ungari kiire vastuvõtmine [NATOsse] oli õige, kuid ma leian, et seejärel oleks protsess pidanud aeglustuma.»
Gates on oma raamatus küll kriitiline Ida-Euroopa riikide vastuvõtmise tempo kohta laiemalt (näiteks kokkulepe USA sõjaväelaste rotatsiooni kohta Bulgaaria ja Rumeenia baasides oli tema hinnangul mittevajalik provokatsioon Venemaa vastu), kuid mis puudutab Eestit-Lätit-Leedut, siis ütleb Gates meie kohta ikkagi täpselt 180 kraadi vastupidist, võrreldes kolmapäeval levima hakanud väärteatega.
Robert Gatesi positiivset suhtumist Eestisse peaks tõendama seegi, et tema raamatus nimetatakse meie maad konkreetselt kahes kohas – mõlemad 6. peatükis, mis puudutab Afganistani. Kummalgi juhul on tegu loeteluga, kus USA ekskaitseminister toob Eesti ära nende liitlasriikide seas, kes öeldu konteksti järgi on panustanud Afganistanis oma jõudusid tõsiseltvõetaval moel.