Jüri Reede: kas kiiruskaameratega karistatakse juriidilisi isikuid põhiseadusevastaselt?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Reede
Jüri Reede Foto: Erakogu

Politsei karistab kiiruskaamerate trahve juriidilistele isikutele saates neid põhiseadusvastaselt, leiab jurist Jüri Reede Postimehe arvamusportaalis.

Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 3 esimene lause sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Allakirjutanu on veendunud, et riik (politsei) käitub põhiseaduse ja karistusseadustiku üldosa normidega vastuolus olevalt, kui saadab teepervel oleva automaatkaameraga jäädvustatud kiirust ületanud sõiduki juriidilisest isikust registrijärgsele omanikule või vastutavale kasutajale trahviteate ja nõuab hoiatustrahvi tasumist.

Trahviteates on väärtegu kvalifitseeritud liiklusseaduse paragrahv 227 järgi, milles kirjeldatud õigusvastane tegu seisneb mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima piirkiiruse ületamises ning sellise süüteo eest on seadusandja ühena võimalikest karistustest ette näinud rahatrahvi.  Lugeja loodetavasti nõustub, et mootorsõidukijuhiks saab olla vaid füüsiline isik, see tähendab inimene. Suure tõenäosusega ei saa vaidlust tekkida ka selles, et oma olemuselt on nii süüteo eest karistusena ette nähtud rahatrahv kui ka hoiatustrahv oma sisult ja mõjult samased – mõlemaga pannakse isikule rahaline koormis.

Juriidilise isiku (äriühingu) vastutuse alused on seaduses väga kitsapiiriliselt reglementeeritud. Karistusseadustiku paragrahv 14 lg 1 ütleb, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides.

Juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse eeldusena peavad seega olema täidetud kolm vältimatut eeldust. Esiteks peab juriidilise isiku vastutus olema seaduses selgesõnaliselt kirjas. Teiseks peab keelatud tegu olema toime pandud juriidilises isikus juhtivat positsiooni omava isiku poolt (eriline isikutunnus). Kolmandaks peab süütegu olema toime pandud juriidilise isiku huvides. Siinkohal ei ole ülemäärane meenutada, et mootorsõidukiga kiiruse ületamise eest saab seadusest tulenevalt vastutada vaid inimene.

Kuigi väärteomenetluse seadustiku kohaselt ei ole hoiatustrahv süüteo eest kohaldatav karistus, siis nagu eelnevalt öeldud omab ta oma sisult ja mõjult sama tulemust – tegemist on rahalise repressiooniga ning seda just süüteo toimepanemise eest.

Kokkuvõtteks saab küsida retooriliselt, et kui mootorsõidukiga kiiruse ületamise eest on juriidilise isiku vastutus välistatud ja juriidiline isik ei saa seadusest tulenevalt panna toime sellist süütegu, siis mille eest teda hoiatatakse ja hoiatustrahv määratakse?

Loo autor on ühes sellises asjas politseile kaebuse esitanud ning selle rahuldamata jätmisel ootab huviga kohtu seisukohta põhiseaduslikkuse aspektist püstitatud küsimusele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles