Rahva seas austatud ja armastatud laulja Voldemar Kuslap on nüüd kriminaal.
Mis sa, vanamees, kobised!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellepärast, et tema, vana kooli mees, kel juhuslikult ka muusiku õrnad kõrvad, läks alaealisi tümpsufänne korrale kutsuma. Nagu Kuslapit kohtus kaitsnud vandeadvokaat Natalia Lausmaa rääkis, koputas rahva lemmik viisakalt naabripoiste uksele, et öelda: «Poisid, öörahu aeg on käes!»
Aga tal ei lastud seda lauset öelda, sest seltskonnast nähvati: «Mis sa, vanamees, kobised!» Takkapihta riburada muid kõrvu riivavaid sõnu.
Mis järgnes, on kirjas süüdistusaktis. Kuslap haaranud ühe poisi kõrist nii, et see kukkunud tugitooli, siis haaranud teise kõrist, kägistanud ja paisanud ta põrandale.
Pärast seda äsanud ta esimesele jalast võetud sussiga vastu vahtimist, ja tõuganud teist. Kui too tahtnud samuti lahkuda, surunud Kuslap ust väljapoolt kinni, mistõttu poisi sõrm jäänud ukse vahele.
Lausmaa sõnul oleks poiss võinud käe asemel jala ukse vahele panna, kui ta ei tahtnud, et Kuslap ukse kinni lükkab. Aga poiss pani just nimelt käe ukse vahele, kusjuures ta vasaku käe kolmas sõrm sattus nii õnnetult ukseluku keele ja piida vahele, et see tuli veidi lühemaks amputeerida.
Kas õnnetus? Kindlasti. Kas kehaline väärkohtlemine? Seda kinnitav paragrahv on kohtuotsuses. Paraku pole seal seda, et tuttuus Mustamäe maja, kus Kuslap elab, kostab hirmsasti läbi.
Nagu saatuse nöök täpselt samamoodi, nagu ta ise kunagi «Mustamäe valsis» laulis. Aga miks seinad siis heli ei pea? Kas äkki sellepärast, et arendaja koonerdas seda ehitades?
Kuid kohtuotsuses pole sedagi kirjas, et see polnud esimene kord, kus samast korterist kostev tümps laulja närve sõi. Kokkuleppemenetluses pole neid nüansse vajagi. Aga üldmenetlust, kus kõik nüansikesed oleks üksipulgi lahti harutatud, polevat jälle Kuslap uhke ja ausa mehena tahtnud.
Nüüd on Kuslap kriminaal ja rahvas tema karistamise pärast kahes leeris. Ühed teevad lauljale häbi-häbi ja panevad pahaks, et rahvusooper Estonia võttis vanale kolleegile mõistetud karistuse enda kanda.
(Muide – advokaat Lausmaa sõnul teatas Estonia direktor Aivar Mäe talle eile, et nad on valmis Kuslapilt karistuseks välja mõistetud 63 500 krooni kohe ära maksma.) Teised on samas valmis ka ise pensionärist lauljat rahaliselt toetama, kui vaid võimalus antakse.
Aga kolmandad mõtlevad: Kuslapiga poleks kindlasti mitte midagi hullu juhtunud, kui ta oleks helistanud politseisse ja palunud neil lärmakad naabrid korrale kutsuda.
Enam pole ju ometi need ajad, kus me peamegi taluma seda, et naaber terroriseerib meid – teeb akna lahti, tõstab raadio aknalauale ja paneb kogu kvartali kamaaruskat tantsima.
Miilitsat omal ajal nende «pisiasjade» pärast ei kutsutud, sest see ju naabrite asi – täna lärmad sina, homme mina.
Kuslapiga juhtunuga said aga kõik õppust. Poiss, kes sõrmeotsa kaotas ja kellest nüüd vaevalt kitarrivirtuoosi saab, pere, kelle korterist kostev lärm naabreid häiris, ja Kuslapki. Seadus on seadus. See kehtib kõigile, ole sa siis kas või teenekas hallpea.