Andres Suurna

FOTO: Erakogu

E-raamatuid teenusena käsitlev Euroopa Liidu käibemaksudirektiiv on troojalane, mis soodustab välismaised ettevõtteid ja vähendab Euroopa digiraamatute pakkujate jätkusuutlikust, kirjutab Postimehe arvamusportaalis Andres Suurna, kes omab valdusühingu  kaudu osalust e-raamatute ja ajakirjade levitajas Digira.

Rahandusminister Jürgen Ligi ei usu, et e-raamatud peaksid olema toetatud käibemaksualandusega nagu on seda paberraamatud. Kuid küsimus ei ole ainult selles, kas e-raamat on raamat. Küsimus on ka, kas riik toetab või pärsib tehnoloogiliste lahenduste arengut kujunenud olukorras.

Meenub üks pooleteise aasta tagune situatsioon, kui peale ümarlaua lõppemist asju pakkisin, ütles ministeeriumis töötav ametnik usalduslikult, et tema ei saa aru, miks me jändame selle oma asjaga kui Kindle'ist osta on nii palju mugavam.

Digitaalsete teenuste pakkujad ei konkureeri riigi või Euroopa turul. Internet on globaalne. Konkurents internetis on tihe ja ülemaailmne.

Euroopa Liidu käibemaksudirektiiv, mille kohaselt e-raamat on elektrooniline teenus, ei lase liikmesriigil käibemaksu e-raamatule alandada. Samal ajal on väljaspoolt Euroopat sellel digiraamatute turul tegutsejal võimalik maksukulu madalamana hoida või vältida.

Näiteks USA suured ettevõtted (Amazon, Apple, Google, Facebook jt), kes eurotsooni sisenevad valdavalt Luksemburgi või mõne kolmanda riigi kaudu, maksavad digisisu pealt käibemaksu (heal juhul) 3 protsenti. See lubab neil üldist hinnataset tõstmata küsida klientidelt Euroopas ja Eestis tunduvat kõrgemaid tasusid, mille pealt teenitavaid kasumeid saab omakorda rakendada tootearendusse ja turundusse. Tulemuseks on nõiaring, mille iga pöördega sektori Euroopa ettevõtted kaotavad konkurentsivõimes ning globaalsed suurettevõtted saavad nautida neile ühenduse poolt kogemata antud regulatiivset eelist.

Kui asi lihtsustatult arvudeks taandada, siis iga 10 eurose ostu pealt teenivad «suured» (3 protsenti käibemaksu) 2,79 eurot ning sama suure väljamakse korral kohalikud ettevõtted (20 protsenti käibemaksu) 1,33 eurot.  Ehk siis Eestis asuva ettevõtja jaoks on vahe vähemalt kahekordne.

Praegu kehtiva direktiivi näol on seega tegemist troojalasega, mis tegelikkuses soodustab välismaised ettevõtteid ja vähendab üle Euroopa kohalike digitaalse sisu pakkujate jätkusuutlikust. Mitmed riigid on hakanud sellest juba ka aru saama ning asja arutatakse Euroopa Komisjoni tasandil. Niikaua kui arutatakse, tõmbub pael kohalike tegutsejate kaela ümber paraku koomale.