Läti ühinemine eurotsooniga ei olnud maailmas aastavahetusel toimunu seas olulisim sündmus. Sellele pretendeerib pigem teatud uimastava põllumajandussaaduse vabamüügile tulek USAs Colorado osariigis. Ka kohalikul kontinendil ei tekitanud Läti uudis ülearu suurt põnevust – palju rasvasemaid pealkirju leidus hoopis sellest, kuidas Rumeeniast ja Bulgaariast pärit töötajate piirangute kadumise järel vuravad kohe jaanuari algul bussitäied immigrante Londoni poole.
Ometi on Lätis toimunu siinse ilmanurga jaoks suur asi. Lätlasi peab tunnustama. Meenutagem, et kui meie elasime 2008–2009 kriisi enam-vähem omal jõul üle, siis lõunanaabrid pidid toona, müts käes, rahvusvahelist abi paluma. Isegi Eesti lubas Lätile laenu anda. Nende kärped olid valusamad kui meil ja auk, millest välja rabeleda, sügavam. Eestis pangakriisi ei tulnud, Lätis raputas see majanduskliimat valusalt. Lati devalveerimisest kõnelesid paljud kui ettemääratud, vääramatust sündmusest.
Seda kõike teades on väike ime, et Lätil õnnestus üksnes kolm aastat pärast Eesti ühinemist eurotsooniga tingimused täita ning sammu korrata. Mis hinnaga see kõik on toimunud, teavad lätlased ise paremini, ent illusioone pole vast mõtet teha – küllaltki palju sellest koormast jäi ühiskonna nõrgemate kanda. Skeptiline suhtumine euroraha tulekusse pole sel taustal mingi ootamatus.
Ma ei tea, kui paljud inimesed Eestis vaatasid vana-aastaõhtul videoklippi eurotsooni riigijuhtide tervitustega Lätile (see on internetis saadaval), aga mina tegin seda ning tundus, et tegu oli siiraste ja südamlike sõnadega.
Muidugi oli see välja mõeldud kusagil meediaplaani koostajate ajurünnakul, kuid välja kukkus asi väga kenasti – tervitused rõhutasid seda, et euroala ei ole üksnes mingi numbrirägastik ja keeruliste reeglite süsteem. Lätist ei saanud aastavahetusel mitte lihtsalt üks uus rida Frankfurdi pangamajade Exceli tabeleis, vaid uus täieõiguslik klubiliige, või kui soovite, siis pereliige. See klubi on praktikas tõestanud, et liikmete käekäik on ka kõigi teiste klubiliste mure.
Hoolimata vahepeal juba igapäevaseks saanud hävingu- ning kokkukukkumise ennustustest on euroala huku kuulutajad pidanud rängalt pettuma. Iirimaa väljus abiprogrammist mullu, Hispaania pankade toetamine Euroopa stabiilsusmehhanismi kaudu on lõppemas. Uued probleemid pole välistatud, kuid senine asjade käik näitab, et euroala solidaarsus töötab.
Koos Lätiga on siin Põhja-Euroopas kujunenud oma katkematu mini-euroala Soome, Eesti ja Läti näol. Järgmine ühineja peaks olema Leedu aasta pärast. Loodame, et kui Rail Baltic eestlasi ükskord Berliini poole hakkab sõidutama, saab Poolatki läbides restoranvagunis juba zlotihindu lugemata hakkama.