Vladimir Juškin: uus «Lavrovi doktriin» ei muuda Venemaa poliitika olemust

Vladimir Juškin Foto: Mihkel Maripuu

Balti Venemaa uurimiskeskuse direktor Vladimir Juškin leiab, et meediasse lekkinud Venemaa uus, pealtnäha lääne­sõbralikum välispoliitikakava on pigem mask, mille varjus idanaaber loodab vähendada tehnoloogilist mahajäämust.

Mis tähendus on teie arvates Vene Newsweeki veebis ilmunud dokumendil – välisminister Sergei Lavrovi ettekandel president Medvedevile sellest, et peaks ajama pragmaatilisemat välispoliitikat ning kasutama Venemaa arenguks enam lääne tehnoloogiapotentsiaali?

Põhiline ettekande järeldus seisneb selles, et Venemaa ei ole üksinda suuteline tehnoloogilise mahajäämuse tupikust väljuma ning tuleb lääs appi võtta. Aga kuidas seda teha? Kuidas näiteks minna mööda Jackson-Vanicki parandusest (USA kongressi 1974. aasta otsus, mis piiras kaubandussidemeid nt Venemaa ja Hiinaga – toim)?

Ajaloost on näiteks teada, et terve rida omal ajal eesrindlikke tehnoloogiaid sai Nõukogude Liit ameeriklastelt tuumapommi saladuste varastamise ja nende arendamisega. Stalin, muide, ei uskunud pikka aega, et selle valdkonnaga oleks üldse vaja tegeleda. Nõukogude tuumaprojekti kureeris Beria. Ta tegeles välisluure selle osaga, mis varastas saladusi, ning juhtis ka Vene tuumaprojekti infrastruktuuri loomist. Saadud tehnoloogiaid arendati Venemaal kuni 1970. aastateni. Sarnane tegevus toimub edasi.

Teine meetod on see, et suurtele Vene ettevõtetele antakse ülesanne osta lääne firmasid ja koos sellega tehnoloogiaid. Läänest pikaajalisi investeeringuid Venemaa reaalsektorisse, mis tooks kaasa kõrgtehnoloogia siiret, ju peaaegu ei tehta. Põhiliselt on tegu portfellinvesteeringutega või rahapaigutustega sektoreisse, millest raha kiiresti välja võtta, nagu toiduainetööstus.

Nüüd on aga Venemaal kätte jõudnud olukord, et varastada piisavalt ei saa, osta ei õnnestu, tehnoloogiat on aga vaja. Seega on tarvis oma käitumises korrektiive teha. Esimesed märgid sellest olid Poola suunal – Putini kummardused ja Katõni materjalide lahtisalastamine.

Näiteks kutsus aprillis Venemaa töösturite liit Moskvasse Eesti tööandjate keskliidu. Kes on nende jaoks Eesti tööandjad? Mitte keegi. Vene töösturite liit pole sõltumatu organisatsioon, vaid sõltub vahetult Kremli administratsioonist. Kui sinna kutsutakse Eestit, kes on pinnuks Venemaa silmas, siis on järelikult antud korraldus kutsuda.

Need näited räägivad, et Venemaal on vaja praegu oma Euroopa Liidu ebamugavad partnerid n-ö lahti blokeerida, et kindlustada võimalus avada teed tehnoloogia sissevooluks. Selleks on head kõik vahendid: SVR, diplomaatia, ettevõtete ülesostmine. Kui lääs ei saa sellest lõksust aru, siis tegelikult tähendab see sedasama, nagu Nõukogude Liidul oleks teist korda õnnestunud tuumapommi saladused varastada.

Millist ohtu näete selles ettekandes otseselt Eestile?

Lavrovi ettekandest selguvad põhisuunad, millega hakkab töötama MID (Vene välisministeerium) ja millega asub tööle ka Venemaa luure. Välisluure tegevust muidugi pole nii lihtne märgata, aga ei tasu end petta – ta on kohal ja tegutseb samade eesmärkide nimel.

Viktor Suvorov kirjeldab oma «Akvaariumis» üpris värvikalt neid tegevusmehhanisme, kuidas Nõukogude Liit läänest tehnoloogiat hankis – salaja suurte summade eest messidelt ostmine, väljapressimine jne. Kas praegu toimub sama?

Olen ise töötanud 12 aastat kaitsetööstuses, olles tootmiskoondise RET peatehnoloog. Seal toodeti veidi tarbekaupu, nagu Estonia raadiod, kuid põhiline tootmissuund oli hoopis mõõteaparaadid. Nii õhukaitse jaoks, allveelaevadele kui mujale.

Kuidas me töötasime? Aga väga lihtsalt. Peadirektor kutsus minu ja peakonstruktori oma kabinetti. Võtame istet, peadirektor eemaldab varjava liniku. Aga liniku all on näiteks viimane Hewlett-Packardi spektraalanalüsaatori mudel, ostetud kümne erineva varifirma kaudu. Ütleb: see tuleb kopeerida üks ühele. Saadud aparaadil on muidugi teised mõõtmed, erinev välimus ja mõõtetäpsus. Aga põhimõtteliselt suutsime kopeerida. Nii tegutses kogu Nõukogude Liidu kaitsetööstus. Esimene Vene tuumapomm oli viimase kruvikeseni kopeeritud Ameerika omalt.

Meie kohta kirjutab Lavrovi ettekanne väga konkreetselt, et tuleb laiendada Venemaa kohalolekut Balti riikide majanduses.

Baltikumis pole eriti sellist tehnoloogiat, mida oleks mõtet varastada, välja arvatud IT-alal. Kuid küsimus on selles, et Venemaa keskendub oma strateegilisele eesmärgile ning kui Eesti sel ajal istub ja liigutab üksnes kõrvu, võib see lõppeda meile majandusliku iseseisvuse kaotusega nii, et seda ei märkagi.

Poola suu on kinni pandud, Eestiga tehakse sama. Läti suu on juba gaasiga suletud. Hurraa, tulge ja investeerige.

Arvan, et Venemaa muudab Eestis peagi ka oma kontaktide iseloomu ja hakkab marginaalide asemel rohkem suhtlema nendega, kelle arvamusega ühiskonnas arvestatakse. Ent see ei tähenda, et Venemaa poliitikas toimuks mingi murrang. See tähendab, et me oleme muutunud tugevalt segavaks faktoriks, jõumeetodid pole töötanud, ära osta pole õnnestunud. Seepärast – tühja neist eestlastest, korraldame nendega suhted ära, põhiline on see, et peaülesanne saaks täidetud.

Venemaa poliitika olemust see aga ei muuda?

Maailmavaateliselt, mentaalselt jääb Venemaa ka selle Lavrovi ettekande maski taga endiseks ning kui olukord võimaldab, asub Moskva taas kõnelema jõupositsioonilt.

Kui muutuks tegelik Venemaa välispoliitika, siis see tähendaks ju seda, et parlamendis toimuvad arutelud, vahetatakse välja minister, kirjutatakse uusi kontseptsioone.

Kui aga kirjutatakse selliseid salajasi ettekandeid, siis see näitab, et välispoliitikat korraldatakse põhimõtteliselt justkui erioperatsioone, milles osalevad MID, luure ja teised ametkonnad. See on lihtsalt üks salapaber.

Kuidas see salajane ettekanne üldse avalikuks tuli?

Mulle tundus selle autentsus ka algul väga kahtlane. «Кто писал не знаю, а я, дурак, читаю». («Ei tea kes kirjutas, aga mina, loll, loen» – tsitaat Tšehhovi novellist «Kaebusteraamat» – toim.)
Arvan, et see dokument pärineb Washingtonist. Vene Newsweek on Washington Posti grupis ning dokumendi ehtsust kinnitas esmalt Wall ­Street Journal.

Esialgu ma arvasin, et tegu on nii-öelda sanktsioneeritud lekkega. Näiteks Jevgeni Kisseljov on rääkinud, et Kremlist pärinevaid ehtsaid lekkeid ei ole ega saa olla, välistatud. Aga kui neil tarvis on, siis lekib ja korraga kõigist aukudest. Samas ma ei usu, et niisuguse lekke tarvis oleks kasutatud Newsweeki.

-------------------------------------------------------------------------------'

Kavatsus omandada Balti riikide reaalsektori ettevõtteid

Kui uskuda Vene News­weeki veebilehel avaldatud dokumendi teksti, saatis Venemaa välisminister Sergei Lavrov tänavu 10. veebruaril president Dmitri Medvedevile ettekande pealkirjaga «Programm välispoliitiliste faktorite süsteemseks ärakasutamiseks Vene Föderatsiooni pikaajalise arengu eesmärkidel».

Dokumendi kaaskirjas märgib Lavrov: «Ülisuurt tähtsust hakkab omama meie poolt positiivsete muutuste toetamine maailmapoliitikas – väliste moderniseerimisallikate kaasamine, sealhulgas «moderniseerimisalliansside» loomine koos meie põhiliste Lääne-Euroopa partnerite ja Euroopa Liiduga tervikuna. On tarvis leida võimalused, kuidas kasutada Ameerika tehnoloogilist potentsiaali ja ületada USAs veel alles jäänud piirangud Venemaale kõrgtehnoloogia edastamisel.»

Balti riikide kohta märgib Lavrovi ettekanne, et «tuleb saavutada Balti riikide territooriumi ja transpordi infrastruktuuri optimaalne ärakasutamine Venemaa veoste transiidiks teistesse Euroopa Liidu riikidesse, aga Leedu puhul ka Kaliningradi oblasti elutegevuse katkematuks tagamiseks». Ning sealsamas: «Laiendada Venemaa majanduslikku kohalolekut Balti riikides, võttes arvesse nende investitsioonialase ligitõmbavuse järsku langust ELi riikide jaoks ning rahvuslike varade tõsist odavnemist. Tuleb läbi töötada piirkonna reaalsektori ettevõtete omandamise küsimus, ennekõike energeetika, IT, logistika ja transpordi valdkonnas.»

Juba 2008. aastal kinnitas Venemaa valitsus «Vene Föderatsiooni pikaajalise teaduslik-tehnilise prognoosi 2025. aastani», mis märgib, et Venemaa osa rahvusvahelisel teadusmahuka toodangu turul on 0,3–0,5 protsenti, samas kui USA osa on 36 protsenti, Jaapani osa 30 protsenti ning Saksamaa osa 27 protsenti. Juba see dokument leidis, et on absoluutselt hädavajalik võtta laialdaselt kasutusele välismaise tehnoloogia adapteerimine ja ülevõtmine ning isegi kriisitingimustes eelistada importkaupade sisseveole tehnoloogia importimist.

Wall Street Journal kirjutas läinud nädalal, et Lavrovi programm pole küll ametlikult heaks kiidetud, ent osaliselt on see juba poliitikas kasutuses ning dokument tähendab eemaldumist viimaste aastate konfrontatsioonilisest liinist Venemaa lääne-suhetes. WSJ allikad kinnitasid ka dokumendi eht­sust. (PM)