Marko Mihkelson: 10 olulisimat maailmasündmust 2013. aastal

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marko Mihkelson.
Marko Mihkelson. Foto: Heino Käos

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson võttis oma blogis kokku lõppeva aasta olulisimad sündmused maailmas.

2013. aasta on läbi saamas. Mõeldes tagasi viimasele kaheteistkümnele kuule tuleb tõdeda, et maailm meie ümber pole muutunud sugugi stabiilsemaks ega rahulikumaks. Dünaamika viitab pigem pingete kasvule maailma eri paigus. Eks seda peegeldavad ka need kümme esiletõstetud sündmust või arengut.
 
Keemiarelva kasutamine Süürias. Massihävitusrelva kasutamine on aegumatu kuritegu. Süürias pandi sellel aastal toime mitmeid keemiarelva rünnakuid, neist tuntuim ja ohvriterohkeim 21. augustil Damaskuse äärelinnas. Süüria kodusõda ei näita vaibumist. Kahjuks on eriti viimastel kuudel mõju kasvatanud al-Qaedaga seotud rühmitused.
 
Esialgne tuumakokkulepe Iraaniga. Täna on veel väga vara rääkida sellest, et Genfis saavutatu võib jõuda loodetud tulemuseni. Mõistagi oleks suuremates huvides, kui Lähis-Ida pääseks tuumavõidurelvastumisest, kuid see ei ole täna kaugeltki välistatud. Meile on oluline, et selle leppe läbi ei satuks löögi alla raketikaitse plaanid Euroopas.
 
Ukraina peatas Euroopa tee. Ukraina võimude otsus peatada assotsiatsioonilepingu ja vabakaubanduslepingu sõlmimine Euroopa Liiduga oli korraga löögiks nii Ukraina enda europüüdlustele kui ka Brüsseli idapartnerluspoliitikale. Venemaa surve kasvab ning 2014. aasta võib olla murranguline – kas Ukraina pöörab lõplikult oma näo ida suunas või jätkub siiski rahva enamiku toetatud Euroopa tee.
 
Hiina jõudis kuule. Ei möödunud ka see aasta ilmeka näiteta, kus Hiina on maailmas mõjuvõimu laiendamas. Kolmanda riigina jõudis Hiina oma tehnoloogiaga Kuule.
 
Pingete kasv Ida-Aasias. Jälle Hiina enesekehtestamisega on seotud ka pingete kasv Ida-Aasias. Eriti oli see nähtav Senkaku saarte ümber toimuvas. See on mõjutanud oluliselt ka Jaapani kaitsepoliitika muutumist. Tokyos nähakse Hiinat kasvava ohuna.
 
USA valitsuse sulgumine. Aegade teravaim sisepoliitiline võitlus avaldab oma mõju USA välispoliitikale ning võimele kaitsta laialdasi huvisid mitmel pool maailmas. Euroopa partneritele on see väga olulise tähendusega, sest senine USA selja taha peitumine ei pruugi enam töötada.
 
Mandela lahkumine. 20. sajandi üks suurkuju Nelson Mandela läks manalateed. Tema elulugu ning esile toodud väärtuspõhimõtted peaksid olema suunanäitajaks ka täna.
 
Võimupööre Egiptuses. Sõjaväeline riigipööre Egiptuses vaid kinnitas, kui ennatlik oli pidada Araabia kevade sündmusi suureks murranguks vabaduste ja demokraatia suunas Põhja-Aafrikas. Olukord rahvarohkeimas araabiariigis on täna rahutum kui enne 2011. aasta revolutsiooni.
 
Snowdeni paljastused. NSA endise töötaja Edward Snowdeni paljastused on kahetise tähendusega. Esiteks andis see küllaga põhjust USA enda luuremeetodite ülevaatamiseks ning liitlastega parema koostöö saavutamiseks, teisalt tekitasid paljastused suurt sappi liitlaste endi vahel. Mida me teame Vene või Hiina luure tegevusest? Kus on Hiina ja Vene snowdenid?
 
 
Paavst Benedictus XVI astus tagasi. Paavstid ei taandu oma kohalt vabatahtlikuna sageli. Benedictus XVI oli esimene Vatikani pea viimase kuuesaja aasta jooksul, kes tegi taandumise oma eluajal.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles