Lõppeval aastal levis Eesti poliitikas populism ning välja tuli demokraatia nõrkus, kirjutab Eesti Keele Instituudi juht Urmas Sutrop Postimehe arvamusportaalis.
Urmas Sutrop: aastalõpumõtteid
Lõppeval aastal kurvastas mind kõige enam populismi levik Eesti poliitikas. Mind kurvastas nii sotsialismiideede kui ka padukonservatiivse natsionalismi levik. Ikka leidub veel inimesi, kes soovivad oma elujärge parandada varanduse ümberjagamise ja ettevõtlikelt töörügajatelt konfiskeerimise teel, selmet ise tööd teha. Poliitilisi plusspunkte kogutakse padurahvusliku retoorika varjus vähemuste vihkamisega, olgu need siis teistsuguse seksuaalse suundumuse või teistsuguse nahavärviga. Rõõmustas, et kohalikel valimistel ei saanud mõne partei juht mandaati, ega sellised rahvamehed volikogudesse.
Kurvastas ka see, et mitmed rühmitused ründasid meie demokraatlikku riigikorda. Kurvastab, kui arvatakse, et valitsusi moodustatakse lauluväljakul, jääkeldris või mujal rusikaid vehkides ja häält tõstes. Valitsused moodustatakse ikka valimiste tulemusena.
Mind kurvastab õhtumaade demokraatia nõrkus, kurvastas see, et avalikustamise sildi all hävitab demokraatlik ajakirjandus demokraatiat. Ljubljankalt doseeritakse kellegi Snowdeni paljastusi, mida vaba ajakirjandus õhinal avaldama tõttab, saamata aru, et tegemist on ühe eriteenistuste edukaima infooperatsiooniga ajaloos. Lollus ja mõtlematus avaldub ka mujal, näiteks äsjased uudised stiilis «Vene vähemuse olukord on Kesk-Aasias palju hullem kui Balti riikides» on naaberriigi eduka infooperatsiooni tulemus. Kesk-Aasias on venelaste olukord hullem, aga meil Eestis, Lätis ja Leedus on see hull. Tule taevas lehetegijatele appi, et nad aru saaksid, mida nad teevad!
Aga palju rõõmustavat oli ka. Kõige enam rõõmustab mind see, et liberaalne maailmavaade ei ole kuhugi kadunud, et on palju inimesi, kes mõtlevad, kuidas meie riiki paremaks ja rikkamaks muuta. Kindlasti vajab riigi- ja haldusaparaat tuulutamist, vaja on kokkuhoidu nii ministeeriumides kui ka valdades. Aga kokkuhoid ei tule sellest, kui valdasid vägivaldselt liitma hakatakse. Kui liitumine ei sünni kohalikest vajadustest ja kokkulepetest, siis on tegemist surnult sündinud vasikaga.
Ja lõpuks, mind rõõmustab meie rahva rikkuse tõus, millest annab kõige paremat tunnistust jõulu-eelne ostumelu nii vanades kui ka uhiuutes kaubanduskeskustes.