Olen olnud pikalt seotud ka Johannes Käisi seltsiga.
Mida arvate Eesti edukatest PISA tulemustest?
Arvan, et üks põhjusi on see, et oleme kasutanud õppevorme, mis on õpetanud iseseisvalt töötama ja arendanud funktsionaalset lugemisoskust. PISA hõlmab küsimusi, millega olen tegelnud. Näiteks õpilaste iseseisev töö. Alguse sai asi sellest, et tegin katseid Tallinna 16. keskkoolis. Õpetasin seal psühholoogiat, et saada pedagoogilist kogemust, mida mul oli vähe. Katsetest selgus, et kasutame väga vanaaegseid meetodeid, kus õpetaja räägib, isegi dikteerib, õpilased kirjutavad ja ütlevad üles ega tööta iseseisvalt õpikuid läbi. Funktsionaalne lugemisoskus on väga halval järjel.
PISA ülesanded eeldavad probleemi tunnetamist. Probleemõppe juurde jõudsin oma uurimustes hiljem, kui Moskva raamatukogus lugedes avastasin, mis on maailmas selles vallas tehtud.
Lõpuks jõudsin andeka lapse teema juurde. Rostockis teati, et olen doktoritöös tegelnud individualiseerimisega, ja mind kutsuti konverentsidele. Järgnesid kutsed Hollandisse, Londonisse jm ja nii hakkasingi tegelema andeka lapsega, kirjutasin sel teemal ka raamatu.
Andekuse ja loovuse küsimused on endiselt päevakorral. Meil võiks kõrgete tulemustega lapsi rohkem olla, selgus testist.
Arvan, et nende vähesus tuleneb sellest, et kõrgete võimetega lastega tegeleme liiga vähe. Neile ei anta piisavalt võimetekohaseid ülesandeid ega lisakirjandust. Kui nad ei peaks tegema tuimalt ülesandeid, mis on ammu jõukohased, oleks neid ka rohkem.
Minister Jaak Aaviksoo tõstatas küsimuse, kuidas muuta kooli huvitavamaks, ja asutas ka vastava nõukoja. Mis teeb kooli huvitavaks?