L, 30.09.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Viviane Reding ja Olli Rehn: Euroopa taastumise kiirenemine 2014. aastal

Facebook
Comments
Viviane Reding
Viviane Reding Foto: SCANPIX

Et kriisist tugevamana väljuda, tuleb pidada silmas kolme aspekti, kirjutavad Euroopa Komisjoni asepresidendid Viviane Reding ja Olli Rehn Postimehe arvamusportaalis.

Aasta lõpus tehakse alati kokkuvõtteid. 2013. aasta lõpus saame vaadata tagasi aastale, mil EL hakkas majanduslangusest välja tulema. On lootustandvaid märke – need on veel õrnad, kuid selgelt nähtavad. On ilmne, et paljudel Euroopa kodanikel on endiselt väga rasked ajad. Uuele aastale vastu minnes on eurooplastel aga rohkem põhjust olla enesekindlad ja lootusrikkad.

Veel hiljuti oli paljude arvates reaalne oht, et euroala laguneb. Tegelikult on olukord vastupidine ja 1. jaanuaril 2014 liitub euroalaga uus riik. Lätist saab kaheksateistkümnes riik, kus võetakse kasutusele meie ühisraha. Kaks aastat tagasi oli Läti ELi ja IMFi programmi toetusel alles toibumas väga sügavast majanduslangusest. Praegu on Lätil aga kõige kiiremini kasvav majandus ELis.

Teine riik, kes on pärast väga rasket kohandamist tugevam, on Iirimaa. Kuna Iirimaa oli otsustavalt tegelenud 2008. aastal toimunud pangandussektori ja kinnisvaraturu katastroofilise kokkuvarisemise põhjustega, lõppes 15. detsembril riigi kolmeaastane toetusprogramm. Aasta kolmandas kvartalis oli töökohtade loomine Iirimaal kiireim alates 2007. aastast.

Läti ja Iirimaa näited on äärmiselt olulised. Need tõestavad selgelt, et strateegia, mille Euroopa on kriisi ületamiseks valinud, töötab. Selle strateegia eesmärk on sisuliselt olnud majanduse tugevdamine solidaarsuse suurendamise teel. Finantsraskustes liikmesriigid on leidnud toetust teistelt liikmesriikidelt. Toetuse andmine eeldab, et abisaajad riigid pühenduvad tõsiselt kuhjunud tasakaalustamatuse korrigeerimisele, reformide elluviimisele ja rahanduse viimisele jätkusuutlikule alusele.

Paljude kodanike jaoks on see protsess olnud ja on jätkuvalt väga raske. Euroopa toetus on aidanud aga tagada, et kriisi mõju näiteks Kreekas ja Portugalis on olnud palju vähem äkiline ja valulik, kui see oleks muidu olnud.

Ka mujal Euroopas on julgustavaid märke. 23. jaanuaril lõpeb Hispaania finantsabiprogramm. Riigi pangandussektorit korraldatakse ümber ja oluliste majandusreformidega luuakse tingimused majanduskasvu ja töökohtade loomise püsivaks elavdamiseks.

Euroopa majandus on elavnenud suvest saadik. Järgmisel aastal peaks see protsess hoogustuma. Viimased andmed tööpuuduse kohta näitavad, et trend on pöördumas. On julgustav, et Euroopas oli tööhõive kasv kolmandas kvartalis kiireim Iirimaal ja Portugalis.

Hukatuse kuulutajad eksisid. Aga võitu on ka veel liiga vara tähistada. Euroopa paljudes osades püsib tööpuudus lubamatult suur.

Et väljuda kriisist tugevamana, tuleb pidada silmas kolme aspekti.

Esiteks tuleb Euroopas jätkata struktuurireforme eesmärgiga luua tingimused, mis võimaldaksid saada kasu vabakaubandusest, tõsta tootlikkust ja tõhustada innovatsiooni ning seega hoida majandusliku ja sotsiaalse heaolu tase kõrgena.

Teiseks on Euroopal vaja hästi toimivat pangandussüsteemi, et toetada investeeringuid ja rahastada vajalikke struktuurikohandusi. Praegu tegeldakse Euroopa pangandusliidu alustalade paikapanemisega. See tagab, et meie pangad on tugevad ja toetavad Euroopa majanduskasvu ja töökohtade loomist.

Kolmandaks on Euroopa tasandil vaja usaldusväärset majandus- ja eelarvepoliitika raamistikku. Komisjon hindas sellel sügisel esimest korda euroala riikide järgmise aasta eelarvekavasid – see on majanduspoliitika kooskõlastamisel suur samm edasi. Oleme edukalt kasutanud ka teisi pärast kriisi algust majandusreformide kooskõlastamiseks loodud vahendeid. Hea näide on Sloveenia: kaheksa kuud tagasi hoiatas komisjon, et riik peab oma rahanduse kiiresti korda saama ja tegelema finantssektori probleemidega. Novembris järeldasime, et Sloveenia 2014. aasta eelarvekava vastas ELi eeskirjadele. Sloveenia pankade stressitestide tulemused näitasid aga, et riik saab pangandussektori ümberkorraldamist jätkata ilma finantsabita.

Kokkuvõttes on eurooplaste jõupingutused kriisi ületamisel olnud edukad. Liiga rahulolev ei tohiks siiski olla, sest teha on veel palju ning ees ootavad rasked otsused ja vaja on püsivust. Kui reformidega jätkatakse, elavneb Euroopa majandus nii järgmisel aastal kui ka kaugemas tulevikus.

Facebook
Comments

Märksõnad

Tagasi üles