Aivar Sõerd

FOTO: Peeter Langovits

Seni kuni omavalitsuste põhiliseks tulu­allikaks on üksikisiku tulu­maks, saab lahendus olla vaid rahvastikuregistri andmete korras­tamises, kirjutab riigikogu liige Aivar Sõerd (Reformi­erakond).

Esmaspäeval leidsin oma postkastist kirja vallavanemalt. Kuu aega ametis olnud Viimsi vallavanem saatis vallaelanikele otsepostitusega kena loodusfotoga jõulutervituse ja koos sellega ka murelikus toonis kirja. Suurim ühiselt lahendamist vajav küsimus on meil hetkel see, et paljude Viimsi valla elanike tulumaks ei laeku Viimsi valla eelarvesse, kirjutab vallavanem. Viimsis on ametlikult 17 200 elanikku, kuid tegelikult on neid ligi 25 000. Seega kolmandik Viimsi elanike tuludest ei tule mitte valla eelarvesse, aga läheb mujale, põhiliselt arvatavalt Tallinna linnale. Tallinna pakutavad hüved on need, mis kutsuvad viimsilasi oma sissekirjutust Tallinna viima.

Kohalike omavalitsuste maksukonkurents ja läbiviidavad kampaaniad elanike oma registrisse saamiseks hoogustuvad aasta lõpul. Omavalitsuse pakutavaid teenuseid, näiteks tasuta bussi- ja rongisõitu Tallinnas, saavad kasutada need, kes on 1. jaanuari seisuga rahvastikuregistris määranud oma elukohaks Tallinna.

Väiksemad omavalitsused jagavad vastukaaluks uutele registreerunutele kingitusena auhindu, teatripileteid ja isegi elamumaad. Selline enampakkumine on aga riigi kui terviku suhtes täiesti mõttetu, sest ei too süsteemi ehk omavalitsuste maksubaasi juurde ühtki senti. Selle asemel et omavahel võistelda, võiksid omavalitsused kasutada sedasama kampaaniaressurssi näiteks varimajanduse tõrjumiseks, kohaliku tööhõive, loodushoiu või kasvõi naabrivalve edendamiseks.

Tulumaksu jagamisel omavalitsustele ei ole välja mõeldud muud põhimõtet, kui maksutulude jagamine elukoha andmete alusel. Sama praktikat kasutatakse ka teistes riikides. Põhimõtteliselt võiks tulumaksu jagamisel arvesse võtta ka töökoha komponenti, aga siin on takistuseks, et kui maksuametil on küll isikustatud tulumaksusummad ettevõtete lõikes, siis andmed selle kohta, millise omavalitsuse territooriumil vastavad ettevõtte kontorid või tootmisüksused asuvad, maksudeklaratsioonides puuduvad.

On pakutud ka võimalust lubada maksu jaotamist mitme omavalitsuse vahel, näiteks linnakodu omavalitsuse ja maakodu omavalitsuse vahel. Siis aga tekib küsimus, milline omavalitsus on sellisel juhul kohustatud tagama seaduses ettenähtud teenuseid.

Lahendust tuleks seega otsida rahvastikuregistri andmete korrastamisest. Rahvastikuregistri seaduse põhimõte ongi registreerida elukoha aadress selle omavalitsusüksuse territooriumil, kus inimene ka tegelikult elab.

Seni kuni registriandmed ei ole kontrollitavad, kuni pole seaduses sätestatud vastutust valeandmete esitamise eest ja registripidaja vastutust registrisse kantavate andmete õigsuse eest, ei saa rääkida usaldusväärsetest registriandmetest. Praegu toimuv elukoha andmetega trikitamine näitab selgelt, et olemasolev kord tulumaksu eraldamisel on jõudnud ummikusse.

Seni kuni omavalitsuste põhiliseks tuluallikaks on üksikisiku tulumaks, on raske leida muud tõsiseltvõetavat alternatiivi, kui seda on jaotus rahvastikuregistris fikseeritud elukohaandmete alusel. Sellepärast saab lahendus olla vaid registri andmete ja registri pidamise korrastamises.