Kui arutlesime üleeile pärast Meelis Atoneni tulumaksu kaotamise ideest rääkiva artikli ilmumist, kelle käest sellele kommentaare küsida, siis arvati üksmeelselt, et esialgu ei tohiks poliitikute poole pöörduda. Miks? Sest nad tapaksid suure tõenäosusega radikaalse ei-ga igasuguse maksudebati alge.
Ma ei tea, kas see on juhuslik või mitte, aga teemat arendades ei küsinud poliitikutelt (peale maksudebattides alati sisukalt sõna võtva riigikogu liikme Aivar Sõerdi) kommentaare ka Äripäev. Ja hea ongi, et ei küsinud, sest mis motivatsiooni oleks ärimeestel ja maksuekspertidel teemat kommenteerida, kui võimulolijad on oma kõigutamatu seisukoha juba välja öelnud.
Nii et tõenäoliselt oli see vedamine, et rahandusminister Jürgen Ligi oli tol päeval Brüsselis ja raskesti tabatav. Kusjuures küsimus ei ole absoluutselt konkreetses tulumaksu kaotamise idees, mis võib olla ehk liiga radikaalne ja mitme spetsialisti sõnul Euroopa Liitu kuuludes ka tehniliselt võimatu. Kui Eestis ei oleks üldse tulumaksu, võimaldaks see ka meie naaberriikide elanikel ja ettevõtetel oma riigis tulumaksust kõrvale hoiduda ning teised riigid hakkaksid Eesti suhtes sanktsioone rakendama. Aga vahel ongi debati algatamiseks vaja ekstreemseid ja üle võlli ideid.
Olukord on veider. Ühelt poolt ütlevad kõik teemat kommenteerivad majandusinimesed, et maksudebatti ja muutusi oleks tarvis, kuid iga muudatusettepanek sumbub kõige rohkem paari päeva jooksul. Samal ajal ootavad ettevõtjad juba mitu aastat hirmuga septembrit-oktoobrit, mil valitsusel valmib uue aasta eelarvekava, millele pannakse viimasel ajal külge ka terve hulk (sageli makse puudutavaid) seadusemuudatusi, mis hakkavad kehtima juba uue aasta algusest või hiljemalt suvel. Miks kuulevad aga avalikkus ja isegi huvirühmad pahatihti nendest alles siis, kui seaduse muutmise eelnõud on juba valmis kirjutatud? Vaevalt et eelnõu ühe ööga valmis kirjutati, nii et kellegagi aega konsulteerida polnud.
Järgmised riigikogu valimised ei ole enam kaugel ning erakondade reitingud kinnitavad, et rahvas on praegustest valitsejatest ja nende stiilist väsinud. Kui aga opositsioonierakonnad peaksid võimu haarama, võivad nendega kaasa tulla väga ulatuslikud maksusüsteemi muudatused, mis paljudele kindlasti üldse ei meeldi ja tekitaksid ühiskonnas kindlasti korraliku tormi.
Ma loodan, et emotsionaalset tormi, mis oleks ehk küll tervislik, on võimalik vältida ja poliitikud sekkuvad sisulisse maksuarutellu juba praegu. Diskussioon ei peaks piirduma teise erakonna ideede põhimõtte pärast mahategemisega, nagu see Eestis juba aastaid toimunud on. Ajakirjanikele tuletatakse pidevalt meelde, et me ei peaks oma lugejaid rumalaks pidama. Ma olen täiesti veendunud, et ka poliitikud oleksid hea tahtmise juures võimelised igale tädi Maalile selgeks tegema, millised on astmelise tulumaksu või automaksu plussid ja miinused.