FOTO: Sirp

Reedel ilmuvast Sirbist saab lugeda:

Rein Raud: kultuuriline imperatiiv

Sõnavõtt TLÜ Eesti humanitaarinstituudi 25. aastapäeva konverentsil

Algatuseks tuleb tõdeda, et probleemid, millega Eesti humanitaaria praegusel ajal maadleb, ei ole kuidagi Eesti-spetsiifilised, vaid osa üleilmsest protsessist, mille taga seisavad objektiivsed ja mitte tingimata ebameeldiva iseloomuga põhjused. Pikenev keskmine eluiga ja laste suremuse vähenemine on kasvatanud maailma elanikkonda. Koloniaalsüsteemi lagunemine ja vähemuste vabanemine on loonud võimaluse intellektuaalses protsessis osaleda ka paljudele sellistele gruppidele, kes varem olid sellest välja arvatud. Tehnoloogia võidukäik on muutnud infovoogude liikumise kiiremaks ja juurdepääsu neile lihtsamaks, ühtlasi aga teinud maailma palju keerulisemaks ja pannud selle sõltuma suurest hulgast üksteisest eristunud ekspertteadmistest, milleta ühiskonna ja üksikisiku normaalne toimimine ei ole enam võimalik. See kõik on omakorda tekitanud vajaduse teistsuguse hariduse ja teaduse järele ning muutnud teadmiste rolli avaliku sfääri toimimises.

Mai Šein: kultuuritus kultuuris

Vastavalt põhiseadusele peab riik kaitsma autorite õigusi – ning seda toetab ka kehtiv autoriõiguse seadus –, kuid paradoksaalsel kombel on Eesti riigis kujunenud olukord, et rikutakse autoriõigusi, vähemasti arhitektuurivaldkonnas on see nii. Enamasti ei olda teadlik arhitekti autoriõigustest ega mõelda autoriõiguste rikkumise tagajärgedele, sellele, milline on rikkumiste mõju mõne avaliku objekti lõplikule väljanägemisele (kas see ka sobib meie ühisesse keskkonda) ning et arhitekti autoriõigused kehtivad ka pärast hoone valmimist

Meelis Oidsalu: arutleva demokraatia poole

Teater NO99 tõi kümme aastat tagasi kodumaisesse ühiskonnakriitilisse dramaturgiasse publikukriitilise pöörde: nende ühiskonnakriitika pole olnud publikuga sõbrutsev ilkumine võimurite üle, vaid katse asetada teater kriitilisse nihkesse publiku hoiakute ja väärtuste suhtes, suunata tugitoolipoliitikaga harjunud publik poliitiliselt mõtlema ja tegutsema. Pärast hiljutist suhtekorraldajate auhinna andmist teatrile NO99 on teatrist saanud Eestis ametlikult tunnustatud osaline ühiskondlike suhete korraldamises.

SOTSIAALIA

Rebekka Lotman: Eesti humanitaarne tulevik

Tiina Kirss: Estlish ja no-language

KIRJANDUS

Meelas Karutald: Kaks sinimustvalget romaani, Helga Nõu «Mahajätjad» ja Enn Nõu «Ma armastasin rootslast ehk Sollefteå suvi».

Lembit Liivak: Nukra oru ballaad – Patrick White’i «Happy Valley linnake»

ARHITEKTUUR

Carl-Dag Lige: Eesti nüüdisarhitektuuri iseväärtus II: ettepanekud. Milline võiks olla Eesti arhitektuurielu aastaks 2020?

MUUSIKA

Evi Arujärv: Rõõmustagem, sest aega on vähe. René Eespere sünnipäevakontsert

Stanislav Barašev: Kuidas läheb Eesti muusika ekspordil? TMW vestlusring

TEATER

Inga Koppel, Kristiina Reidolv: Vägivald on maailma käivitav jõud

Wrocławi teatrifestivalil arutleti paremäärmuslike vaadete esilekerkimise üle

KUNST

Maria Arusoo: Euroopa biennaal Peterburis, «Manifestast» kõnelevad biennaali fondi direktor Hedwig Fijen ja haridusprogrammide juht Sepake Angiama

FILM

Jaak Lõhmus: «Elavatest piltidest» Uno Loobi ja Johannes Pääsukeseni, intervjuu  Hardi Volmeriga

TEADUS

Arno Oja: Kõigi loomade suursaadik – Piret Mäeniidu «Aleksei Turovski ja teised loomad»

KEELE INFOLEHT

Peeter Päll: algustähereeglitest

Eesti keeles on pühade ja tähtpäevade kirjutamise reegel püsinud aastakümneid samana, niisamuti pole ka ajaloosündmuste reegli uus sõnastus midagi muud kui äraunustatud vana reegel, mida on rakendatud järjekindlamalt.

Marju Lepajõe: miks ikkagi kujundasid pastorid eesti kirjakultuuri?

Lutheri keelekäsituses sisaldub juba immanentseltki üldise emakeelse rahvahariduse radikaalne idee. Seda, et haridus on eestlastele pühaduse mõõtmega, seda on teised rahvad imeks pannud nii XIX kui XX sajandil.

DIPLOMAATIA

Richard Weitz: Venemaa ja rahvusvahelise maailma heidikud

Moskva tahab näida kaalukeelena, kes on võimeline olema emmal-kummal pool – sõltuvalt sellest, kuidas Venemaa huvid parajasti nõuavad.

Erik Männik: lõhestunud Süüria enne rahukonverentsi

Häving, kannatused, võitlevate poolte radikaliseerumine ja nende väliste toetajate jätkuv soov oma huvisid kaitsta ei jäta kuigi palju ruumi ratsionaalsetele kompromissidele.