Arvestades Nabala loodusväääärtusi ja piirkonna olulist looduskaitselist väääärtuskuvandit on Nabala looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu edasi menetlemine igati põhjendatud, kirjutab maaülikooli professor Kalev Sepp.
Kalev Sepp: Nabala väärib kaitseala moodustamist
16. detsember 2013, 18:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nabala piirkonnal tervikuna on oluline roll loodusliku mitmekesisuse säilimisel, kuid olemasolevad kaitsealad, hoiualad ja püsielupaigad üksi ei taga alal leiduvate loodusväärtustele piisavat kaitset.
Viimasel ajal on meedias taas rohket tähelepanu saanud plaanitav Nabala kaitseala. Arvamuste avaldamist on kultiveerinud nii projekt Rail Baltic ja võimalike trasside valik, kui ka kaevandajate üha suurenev huvi jätkata siinsete maardlate kaevandamisõiguse taotluste menetlemist. Kahjuks on ilmunud artiklites kaitseala moodustamise ettepanekut enamasti ühekülgselt ja lahmivalt kritiseeritud, keskendudes eelkõige 2010. aasta Ants Talioja ettepanekule moodustada Nabala maastikukaitseala eesmärgiga kaitsta piirkonna unikaalseid maa-aluste jõgede võrgustikku, karsti ja haruldasi taimi. Seni ei ole üheski artiklis käsitletud piirkonna loodukaitselisi väärtusi tervikuna, arvestatud rahvusvaheliste looduskaitseliste suundumistega ega püütud analüüsida viimaste aastate uuringuid ja inventuure.
Pärast Ants Talioja 2010. aastal tehtud ettepanekut kaitseala moodustamiseks rõhutas Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjon oma otsuses, et Nabala karstiala kaitseväärtuste välja selgitamiseks tuleb viia läbi täiendav kogu ala loodusväärtuste teaduslik inventuur ja eri piirkondade looduskaitselise väärtuse hindamine. Otsus edastati ka keskkonnaministeeriumile. Järgnevatel aastatel tellisid keskkonnaministeerium ja keskkonnamet plaanitava kaitseala loodusväärtuste selgitamiseks mitmeid uuringuid, mille raames kaardistati planeeritaval kaitseala olevaid väärtusi. Uuringute alusel koostati Nabala looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu.
Uuringud ja eelkõige nende süntees on veenvalt tõestanud, et Nabala piirkond kujutab endast väärtuslikku looduskompleksi, hõlmates soo- ja metsaelupaigad ning kaitsealuste ja ohustatud liikide elupaigad. Piirkonda ümbritsevad intensiivselt majandatud metsa- ja põllumaad ning seetõttu on alal tervikuna oluline tähtsus loodusliku mitmekesisuse säilimisel. Piirkonda ühendavaks looduslikuks tingimuseks on karstinähtuste esinemine ja sellega seotud tundlik veerežiim.
Plaanitava kaitseala eesmärk on kaitsta allikate ja allikaliste alade, unikaalse ja sümboolse väärtusega Tuhala nõiakaevuga karstipiirkonna veerežiimi. Kaitset vajavad ka soo- ja metsaökosüsteemi elustiku mitmekesisus, ohustatud ja kaitsealuseid liigid ning elupaigad.
Kaitseala loomist toetab kolm olulist asjaolu. Esiteks on Nabala piirkonnal olemas kõik kaitse alla võtmise eeldused looduskaitse seaduse alusel. Siin on ohtralt ohustatud ja kõrge kaitsekategooriaga taime- ja loomaliikide kasvukohtasid ja elupaikasid. Piirkonda jäävad mitmed ohustatud ja Euroopas üha enam väärtustatud elupaigad (karstijärved ja –järvikud, allikad ja allikasood, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad jmt). Nimetatud elupaikade tähtsust on viimastel aastatel korduvalt rõhutanud Euroopa Komisjon, tehes liimesriikidele ülesandeks neid täiendavalt kaitse alla võtta. Alal on olemas nii teaduslik kui ka rikkalik ajaloolis-kultuuriline väärtus. Seal asub Eesti pikim Virulase karstikoobas, mitmed muistsed asulakohad, kivikalmed, kultusekivid, muinaspõllud ja -pelgupaigad. Sinna jääb Eesti üks enimuuritud karstialasid – Kata (Tuhala) karstiala, ajutised karstijärvikud ning mitmed langatuslehtrid.
Teiseks, Tuhala nõiakaev on eestimaalaste seas väga tuntud ja armastatud ning seda võib pidada looduskaitse ikooniks. Nõiakaevu tähtsust meie elanike seas on tõendanud selle objekti valimine Eesti imeks ning selle kaitseks kogutud 64 000 toetusallkirja.
Kolmandaks, kaitseala loomist toetavad jõuliselt nii kohalikud omavalitsused kui ka kohalik kogukond. Kõige olulisemates rahvusvahelise looduskaitse strateegilistes dokumentides (V Maailma Looduskaitse kongressi resolutsioonid, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni dokumendid, Euroopa Liidu elurikkuse strateegia jne) rõhutatakse kohaliku kogukonna kaasamise ja toetuse olulisust looduskaitse arendamisel ja kaitsealade loomisel.
Arvestades Nabala loodusväääärtusi ja piirkonna olulist looduskaitselist väääärtuskuvandit on Nabala looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu edasi menetlemine igati põhjendatud.