Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875540t1h29c2.jpg)
/nginx/o/2013/12/13/2691214t1h83d7.jpg)
Ennustustega kord juba on nii, vahel võib kõik minna täiesti teistpidi. Ott Lepland krooniti peaaegu võitjaks juba enne saate «Su nägu kõlab tuttavalt» finaali, siis aga tuleb kuskilt Koit Toome, laulab Bocelliks kehastudes Puccini aaria, mis publikule pisarad silmi toob, ja ongi kõik otsustatud.
Ennustamatus ja ootamatus lisaks perfektselt õnnestunud etteastele endale Toomele ehk võidu tõidki ja on toonud ennegi. Ilmus Toome ju ka 90ndatel meie popilavadele justkui eikuskilt ja enam ära ei läinudki. Ning küllap jääb veel kauaks.
Superstaari tiitli on Toome endale võitnud ilma konkurssideta, tema publik on truu, näosaates tema poolt hääletanute ring aga ei piirdunud ilmselt ainult pikaajaliste fännidega. Toome näitas siin oma võimete piire, mis valemi järgi vormitud popist oluliselt kaugemale ulatuvad, jääks need piirid vähemalt sama laiaks ka tema tulevases loomingus.