Juhtkiri: usin kalapüük

Foto: Urmas Nemvalts

Töötuse määr või hõivatute hulk?

Sogases vees öeldakse olevat prisked kalad ning igaüks püüab sealt välja täpselt sellise puraka, nagu parasjagu vaja: need, kes tahavad optimismi innustada, võtavad väiksema, need, kes pessimismi, võtavad suurema.

Kuid selleks et erinevad osalised üksteist ühtmoodi mõistaksid, tuleks hoopis enam tähelepanu pöörata tööga hõivatute hulgale. Töötuse kõrval on seegi ülioluline näitaja – sõltub ju hõivatute hulgast maksutulude laekumine ning selle kaudu muu hulgas ka töötutele minevad teenused ja toetused.

Hõivatute hulk on tänavu esimeses kvartalis olnud Eestis taasiseseisvumisaja väikseim – alla 554 000. Seda arvu pole mõtet võrrelda buumiaja tipuga, kuid 2000ndate keskpaigas oli Eestis veidi üle 600 000 hõivatu. Siit edasi võib juba igaüks ise arvutada, kui palju riik kaotab, ja seeläbi kaotavad ka kõik need, kes riigi toetusest otseselt sõltuvad.

Paradoksaalsel kombel ei valeta optimistide ega pessimistide leer. Sest kui rääkida registreeritud töötutest, siis nende hulk on möödunud nädala 14 protsendilt tänaseks langenud 13,8 protsendile. Registreeritud töötute hulk väheneb visalt, kuid siiski väheneb juba alates aprillist. Registreeritud töötud on need, kes on arvel töötukassas, saavad sealt toetusi ja/või teenuseid.

Statistikaamet uurib aga töötuse määra hoopis teise meetodiga. See tähendab statistilise valimi küsitlemist ja küsitlustulemuste üldistamist kogu elanikkonnale. See on rahvusvaheliselt tunnustatud uurimisviis, et erinevate riikide tulemused oleksid omavahel võrreldavad. Selle järgi on Eestis töötuid 19,8 protsenti.

Nii võib igaüks valida arvu, mis poliitilise platvormiga paremini sobib, sest sellel, miks nende näitaja kahe vahe on kuus protsendipunkti, on väga erinevaid põhjuseid. Ennekõike kaovad töötukassa arvust tööle saanute kõrval ka tööotsinguist loobunud inimesed, aga ka need, kes langenud hõivest välja mõnel muul põhjusel, näiteks pensionile või beebiootele läinud, välistada ei saa ka statistilist viga ega mustalt töötamist.

Pealegi esitab statistikaameti uurimismetoodika spetsiifika tõttu oma andmed kolmekuulise viitajaga. Nii et tegelikult saab avalikkus praegust olukorda kajastava näitaja teada alles teise kvartali lõppedes.

Kuid see kõik ei sega loosungitele või sõnavõttudesse sobivat arvu kirjutamast, seda enam, et metoodika kohta eriti ei küsita. Valimised tulevad järjest lähemale ning töötus saab kindlasti olema sel puhul üks oluline teema. Ja nii püütaksegi neid arve ka järjest julgemini just endale sobivalt kasutada.