Marko Mihkelson FOTO: Postimees/Scanpix

Euroopa Liit peab idapartnerluspoliitika senise ebaõnnestumise põhjused kiiresti üle vaatama, leiab riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson tänase online-väitluse lõppsõnas.

Vilniuse tippkohtumise järgselt peab Euroopa Liit kiiresti üle vaatama idapartnerluspoliitika senise ebaõnnestumise põhjused ning tegema oma uutes plaanides vajalikud muudatused. 2014. aasta saab olema murranguline. Kui Venemaa suudab survestada Moldovat, Ukrainat ja Gruusiat Euroopa teest loobuma, siis võib Euroopa Liit idapartnerluspoliitika lõplikult läbikukkunuks pidada.

Seejuures on Euroopa Liidul lahendada korraga mitu võrrandit. Esimene nendest, kuidas suurendada liikmesriikide üksmeelt ja ühisosa idapartnerluse tähtsuse osas, määrab ära kogu edasise poliitika. Siin on  probleem selles, et kui Venemaale on integratsioon endise Nõukogude Liidu ruumis esmaoluline välispoliitiline eesmärk, siis Euroopa Liidu jaoks on see objektiivsetel põhjustel välisteemadest heal juhul esikümne lõpus.

Teiseks suureks tundmatuks on valimiste aasta – 2014 seisavad ees kohe peagi Euroopa Parlamendi valimised ning seejärel uue komisjoni moodustamine. Kas poliitikutel jagub aega teemadeks nagu idapartnerlus? Kas see kõnetab Euroopa valijaid, kas see kõnetab Eesti valijaid?

Kolmandaks tundmatuks on kaks järgmist eesistumist – Kreeka ja Itaalia. Mõlematele on pigem esmatähtsad lõunanaabruse küsimused ning nende suhted Venemaaga on tuntud oma heitlikkuses.

Neljandaks tundmatuks on mõistagi arengud idapartnerlusriikides endis. Poliitilised hoiakud nendes riikides Euroopa suunal on viimastel aastatel pigem murenenud kui tugevnenud. Mis juhtub siis, kui tuleval aastal peaks Moldovas valimised võitma eurolõimumise vastased kommunistid?

Kõik need ja ilmselt veel kümned küsimused on täna vaja silme ees hoida, kui soovime idapartnerluspoliitikale uue hoo sisse anda.  

Ma tänan Marget heade küsimuste ning sisuka väitluse eest. Juba eeloleval nädalal räägime nendel teemadel edasi riigikogu väliskomisjoni istungil, et aidata kaasa Eesti poliitika kujundamisele idapartnerluse muutmisel ja tulemuslikumal ellurakendamisel.

Debatt valmib Postimehe, Eesti Väitlusseltsi ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse koostöös, olles kuues pikemast euroliidu-teemaliste väitluste sarjast.