Juhtkiri: väikevenna edulugu

Foto: Urmas Nemvalts

Eesti ja Soome koostöö võiks anda eeskuju kogu Euroopale

Ühine teabe- ja kommunikatsiooniruum suudab tõepoolest mägesid paigast liigutada. Jaak Kilmi ja Kiur Aarma dokumentaalfilm «Disko ja tuumasõda» näitas, kuidas Soome televisioon lammutas Nõukogude Liidu – või vähemasti kõigutas tugevasti impeeriumi alustalasid. Soome ja Eesti koostöö veebipõhise andmevahetuse alal saab loodetavasti üheks edu valemiks kogu Euroopale.

Soome on meile olnud vaieldamatult ülioluline eeskuju. Ilma arenenud, jõuka ja demokraatliku põhjanaabrita poleks Eesti seal, kus me praegu oleme. Algas see kõik lihtsatest isiklikest kontaktidest, mille tähendus osutus perspektiivis ülisuureks. Olgu või näiteks needsamad teletöötajad, kes ajaloolistel hetkedel Eesti kolleegid sõna otseses mõttes iseseisvana suurde pilti aitasid.

Vendadevahelistes suhetes valitsevad mõnigi kord tunded ratsionaalsuse üle. Soome, mis on nii lähedal, et seda Tallinna teletornist palja silmagagi näha võib, on olnud meile unistuslik ja kadedustki tekitav, kohati ka üleidealiseeritud riik. Soome lahe põhjakaldalt vaadates on aga eestlasi nähtud ka kui väikevendi, keda ülearu tõsiselt võtta ei maksa, küll aga tuleb aeg-ajalt kasvatuslikult paika panna. Ajaloo keerdkäikudest tingitud stereotüüpset suhtumist kohtab mõlemalt poolt päris tihti.

Soomlaste huvi võtta kasutusele Eesti X-tee andmevahetuskeskkond avab kahe riigi suhtluses täiesti uusi majandusliku koostöö võimalusi, annab võimalusi arendada piiriüleseid teenuseid – aga ennekõike teeb kahe tihedalt seotud ühiskonna elu mugavamaks. Seda nii üksikisikutele, ettevõtetele kui ametiasutustele.

«Eesti tee on ka meie tee,» kirjutas Soome suurim päevaleht Helsingin Sanomat eelmisel nädalal juhtkirjas, milles tõdes, et e-identiteedi teemal ollakse arengus toppama ja Eestist maha jäänud. «Õnneks on meil pärast eneseuhkuse allaneelamist võimalik eestlaste edust õppust võtta.»

Väikevennal, kes on mingi ülesande suuremast vellest kiiremini lahendanud ja selle eest kiita saanud, ei maksaks nina liiga püsti ajada. Aga enda üle võime sisimas uhked ikka olla. See, et põhjanaabrid meist eeskuju võtavad, võiks meid omakorda innustada. Sest Soomest on meil endiselt palju väärtuslikku õppida.

Eesti Euroopa Liidu poliitika aastateks 2011–2015 rõhutab vajadust luua digitaalne ühisturg, kus kodanikud ja ettevõtjad saavad kasutada teenuseid elektroonselt mis tahes ELi liikmesriigis, et tõrjuda vaba turu tõkkeid ja arendada ELi ühtset majandusruumi.

Eesti ja Soome X-tee koostöö võib siin olla märgilise tähendusega. Nagu kahe riigi peaministrite sümboolselt digitaalsed allkirjad ühisdokumendil.