Riigikogus tiirleb juba üle aasta põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mille üheks oluliseks osaks on 1. klassi astumise kord.
Urmas Seaver: kunstlikud koolikatsed
14. mai 2010, 10:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase algsest unistusest, et kooli astumisel enam üldse katseid ei tehtaks, on ministeerium küll praeguseks loobunud, kuid soov katsemöllu ohjeldada on endiselt olemas.
Katsete lauskeeld tähendaks näiteks seda, et Tallinna kesklinna eliitkoolid praegusel kujul lakkaksid olemast ja ajaloo hämarusse kaoks ka igakevadised koolihakatiste katsed, kus sageli ühe koolikoha nimel on pingutamas kümmekond jütsi.
On selge, et neid eliitkoole piirkondlikeks koolideks teha oleks ebareaalne, sest arvestades lapsevanemate iha oma laps just sinna õppima panna, hakkaks eliitkoolide naabertänavates ootamatult üha uusi ja uusi lapsi elama.
Või õigemini hakataks neid seal olevatesse korteritesse registreerima. Seetõttu on ilmselt mõistlik ka ministeeriumi järeleandmine, et omavalitsus saab valida välja koolid, mis jäävad piirkonnata koolideks ja kuhu katseid teha on lubatud.
Kuid kindlasti ei taha ministeerium loobuda eelnõusse kirjutatud põhimõttest, et igale lapsevanemale kindlustatakse koht elukoha lähedal asuvas piirkondlikus koolis ehk igale lapsele määratakse kindel kool, kuhu ta kindlasti sisse saab.
Tallinna praegune süsteem on täielikult orienteeritud katsetele. Katseid tehakse ka koolides, kus sagedasti pole selleks mingit vajadust. Tallinn on jagatud koolide kaupa piirkondadeks ning igas piirkonnas on keskmiselt viis-kuus kooli. Linn lubab kindlustada, et ühte nendest laps sisse saab.
Seejuures võivad ühte piirkonda kuuluda ka koolid, kuhu laps saab minna jala kümne minutiga, ning kool, kuhu jõudmiseks tuleb sõita mitme sõiduvahendiga ja tee võib kesta üle poole tunni.
Üldjuhul eelistavad lapsevanemad lähemaid koole, laps pannakse igaks juhuks mitmesse kooli kirja ning lõpptulemusena on kõikides pealinna koolides katsed, kuigi tegelikult jaguneksid lapsed nende vahel lahedalt ära.
Paljud lapsevanemad ei ole üldse huvitatud sellest, et nende lapsed peaksid katsetele minema. Nad tahaksid lihtsalt lapsed oma naabertänavas asuvasse kooli panna, kuid ees ootab teadmatus, millisesse kooli ikkagi sisse saadakse.
Kindlasti on palju ambitsioonikaid lapsevanemaid, kes tahavadki oma last vaid eliitkoolis näha. Ja nende jaoks võikski jääda võimalus last proovile panna. Kuid kõik seda ei taha.
Ja tuleb vaid kiita ministeeriumi pingutusi sellise korra loomisel, mis võimaldaks lastel kodu lähedal koolis käia. See kaotaks ka vajaduse ennast paljudesse koolidesse registreerida ning kaoksid kunstlikud katsed.