Margit Sutrop: Eesti rahvusvaheline filosoofia

Margit Sutrop Foto: Margus Ansu

Professor Margit Sutrop kirjutab, et Eesti filosoofia ei ole vaid eestikeelne. Ingliskeelse filosoofia magistriõppe avamine annab lisavõimalusi nii tudengitele kui ülikoolile.

Tartu Ülikooli senat võttis 29. novembril pärast pikka arutelu vastu otsuse avada ingliskeelne filosoofia magistriõppekava. On küsitud, kas ei tähenda see eestikeelse filosoofia lõppu Tartu Ülikoolis? Ma arvan, et ei tähenda.

Esiteks säilib eestikeelne bakalaureuseõpe. Eesti magistritudengitel on ka edaspidi võimalus õppida aineid ja kirjutada magistritöö eesti keeles. Õpetajakoolitusse astujatelt nõutakse eesti keele oskust, kuna pedagoogika aineid õpitakse koos teiste erialade eesti üliõpilastega. Samas tekib võimalus õppida huvitavas rahvusvahelises seltskonnas kodust lahkumata. Nii võib just ülikooli rahvusvahelistumine hoida ära noorte lahkumise välismaale.

Ingliskeelses magistriprogrammis õppimine avardab üliõpilaste silmaringi, võõrkeeleoskust ning – mis peamine – annab väga heal tasemel erialase hariduse, kuna meil õpetavad rahvusvahelisel tasemel õppejõud. Eesti väiksust ja vähenevat keskkoolilõpetajate arvu arvestades peaksime olema võimalikult paindlikud.

Kõige meelsamini oleksime magistriõppe ametlikeks keelteks pannud nii eesti kui inglise keele. Paraku ei luba Eestis kehtiv kõrgharidusstandard magistriõppekavade puhul paralleelselt kahte õppekeelt, nii nagu seda on lubatud doktoriõppekavade puhul.

Otsustasime avada ingliskeelse õppekava, et laiendada tudengikandidaatide ringi, et säilitada filosoofia eriala magistriõppe võimalus Tartu Ülikoolis. Filosoofia eriala bakalaureuse- ja doktoriõppesse on ikka olnud palju soovijaid, samas magistriõppesse astujaid napib. Alla kümne üliõpilasega õppekavu ei peeta jätkusuutlikuks. Magistriaste on aga vajalik, et säilitada doktoriõpe, mis omakorda tagab akadeemilise järelkasvu.

Kuna Tartu filosoofia on rahvusvaheliselt nähtav, loodame leida häid tudengikandidaate ka teistest maadest. Viis aastat oleme osalenud ingliskeelses praktilise filosoofia magistriprogrammis «Hea ühiskonna teooriad», mis pakub kaheksa Balti ja Põhjamaade ülikooli magistrantidele võimalust võtta kursusi ja juhendamist teistest ülikoolidest. See on olnud positiivne kogemus nii üliõpilastele kui õppejõududele.

Juba mitu aastat on Tartu Ülikooli doktoriseminare peetud inglise keeles ja bakalaureuseõppekavas on mitmeid ingliskeelseid aineid, kuna meie osakonna õppejõud on erinevatest rahvustest – kõrvuti eestlastega on meil töötanud mitmed välisõppejõud ja järeldoktorid Austriast, Iirimaalt, Inglismaalt, Itaaliast, Jaapanist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Soomest ja USAst.

Üliõpilased saavad suurepäraselt hakkama. Usun, et praeguste üliõpilaste jaoks on kõige tähtsam ikkagi saadava hariduse kvaliteet. Seda, et Tartu Ülikoolis antav filosoofiaharidus on väga heal tasemel, näitab see, et kõik meilt välismaale edasi õppima suundunud õppurid on ülimalt hästi hakkama saanud. Rääkida võib tõesti ülivõrdes, sest doktoritöid on kaitstud maailma parimates teadusülikoolides. Mitmed välismaal kaitsnutest on tagasi Tartus, olles valmis õpetama nii eesti kui inglise keeles.

Samas on eestikeelne filosoofia ülikoolis väga au sees. Rahvusteaduste professuuri kaudu saame tegelda ka Eesti mõttelooga. Sel semestril on väga populaarne näiteks Eesti poliitilise mõtte ajaloo kursus, Eesti mõtteloo seminarides kohtuvad nii õppejõud kui üliõpilased. Tartu Ülikooli filosoofia osakonna initsiatiivil algatati Eesti filosoofia aastakonverentside traditsioon, mida kordamööda peetakse Tartus ja Tallinnas. Sel aastal toimub konverents juba üheksandat korda ja kedagi ei sega see, et seal peetakse ettekandeid nii eesti kui inglise keeles.

Paljud meie õppejõud on olnud väga aktiivsed filosoofiatekstide tõlkijad eesti keelde. Tegutsevad mitmed kollokviumid ja seminarid: analüütilise filosoofia seminar, fenomenoloogia seminar ja eetikakollokvium, kus ka kõigil meie tudengitel on võimalik eesti keeles filosoofiast mõelda ja kõnelda.

Eesti filosoofia ei ole vaid eestikeelne ega piirdu vaid Eestis kirjutatud või eestlaste tehtud filosoofiaga. Kui Tartu Ülikool 1632. aastal asutati, kirjutati siin kõik filosoofilised traktaadid ladina keeles. 19. sajandil tehti siin filosoofiat saksa keeles. Peamiselt kantiaanide pärusmaaks olnud filosoofia oli maailma filosoofia osa. Kõige mõjukam neist oli saksa filosoof Gustav Teichmüller, kes õpetas siin 18 aastat ning kirjutas siin väga olulised tööd ideede ajaloost ja spiritualistlikust filosoofiast. 20. sajandil on siin tehtud filosoofiat nii eesti, vene, saksa kui inglise keeles.

Äsja lahkus meie hulgast filosoofiaprofessor Leonid Stolovitš, kes töötas Tartu Ülikoolis 60 aastat. Tema loengud ja kirjutised olid venekeelsed, kuid tema õpilaste ja nende õpilaste hulgas on palju eestlasi; tema Eestis mõeldud mõtted on muutunud eesti kultuuri osaks mitte ainult eestikeelsete tõlgete, vaid ka õpilaste kaudu. Kui tahame saada vaimult suureks, peame olema avatud ka teistes keeltes ning teiste rahvuste esindajate ideedele.

Tartu Ülikool on nii rahvusülikool kui ka rahvusvaheline teadusülikool. Rahvusülikooliks olemine ei tähenda sugugi, et ülikool peaks õpetama ainult eestlasi või ainult eesti keeles. Sellist ülikooli pole meil kunagi olnud ega ole ka vaja. Teadus on rahvusvaheline ja teadusliku teadmise levikule ei tohi seada piire – ka mitte keelepiire. Samas on eesti keeles mõtlemine ja kirjutamine väga oluline, sest just oma emakeeles mõtlemine annab võimaluse näha asju eripärasel viisil ning sünnitab uut teadmist.

Samuti tuleb meil hoolt kanda selle eest, et siin ja mujal loodud teaduslik teadmine saaks eesti kultuuri osaks. Tartu Ülikooli ülesandeks on tagada nii filosoofia rahvusvaheline tase kui ka eestikeelne terminoloogia, eesti keeles filosofeerimise oskused ja võimalused. Kahtlemata on see meie kõigi ühine vastutus. Ja sellest me ei kavatse taganeda.

Autor on Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor ja filosoofiateaduskonna dekaan.