Hannes Astok

FOTO: Valimised

Rail Balticu Tartu kaudu käima panemisel on palju enam plusse kui miinuseid, kirjutab e-riigi mees Hannes Astok (Reformierakond). See ühendaks Euroopaga Eesti suuruselt teise keskuse, reisijaid oleks palju enam nii Tallinna ja Tartu kui Tartu ja Riia vahel ning ära jääks maade võõrandamine uue raudteekoridori rajamiseks.

ail Balticu raudtee ehitamine on muutunud käegakatsutavaks võimaluseks. Eemaltvaatajale paistab kogu kolossaalne investeering olevat suunatud sellele, kuidas tallinlased kiiresti Riiga ja tagasi saaksid. Kohalikele inimestele aga tundub, et üle Harju-, Rapla-, Viljandi- ja Pärnumaa külade ja põldude minev raudtee kellelegi midagi muud peale müra ja mure ei annaks.

Mõistan suurt plaani sellisena, et saaksime rongiga kiiresti Tallinnast Riiga, Vilniusesse ja Varssavisse. Aga enne kui meeletu raha liipritesse ja rööbastesse valatakse, tasuks veel kord rahulikult mõningad asjad läbi mõelda.

Rail Baltic peab olema nii kiire, et suudaks võistelda lennuliiklusega. Lennuliikluse puhul arvestatakse aja sisse sõit kesklinnast lennuväljale, lennule registreerumine, turvakontroll, pardaleminek ja lennuaeg ning saabumisel sihtkohta kõik see uuesti. Seega peab rong olema tõesti käbe. Tallinnast otse, läbi Mõisaküla või Pärnu, on tee 300 kilomeetrit pikk, läbi Tartu aga ligi sada kilomeetrit pikem.

Kui aga vaadata Balti riikide ja Euroopa kaarti, jääb rong Tallinna ja Varssavi vahel liikumisel ikka aeglasemaks kui lennuk, võta siis arvesse kogu ajakulu või mitte. Eeskätt suudaks rong oluliselt ühendusi parandada Balti riikide suurte keskuste vahel. Inimesed sõidaksid uue rongiga Tallinnast Riiga, Riiast Vilniusesse, Vilniusest Varssavisse, aga mitte oluliselt pikemaid lõike. Vähemalt mitte massiliselt. Ja see tekitab rea küsimusi.

Tartu maailmaga ühendamise võtmed ei peitu Tallinnas (ja ma ei hakka isegi meenutama abitust Tallinna-Tartu lennuühenduse korraldamisel). Võti on Tartu ja Riia ühenduses, sest kes reisib tihti Riia aerodroomi kaudu, see teab, et lõunaeestlaste liiklus on Riias juba praegu märkimisväärne.

Mis siin keerutada: Rail Baltic sõitku Tallinnast Riiga Tartu kaudu! Ma juba kuulen projektiga tegelevate ametimeeste mõminat, et nii ei saa! Aga ma arvan, et saab.

Tallinn ja Tartu on Eesti suurimad keskused. Oleks küll väga loogiline, et mõlemad linnad oleks Euroopaga (vähemalt Baltimaadega) kiirrongiliiniga ühendatud.

Reisijate arv oleks sellise teekonnavaliku puhul palju suurem. Kui kasumlikuks projektiks peaks Talllinna ja Pärnu vahel sõitma 2030. aastal päevas 5000 inimest (on see tõenäoline, et kaheksandik pärnakatest käib iga päev Tallinnas?), siis Tallinna ja Tartu vahel sõidab juba praegu iga päev hinnanguliselt ligi 4000 inimest.

Silmas tuleks pidada ka keskuste suurust koos tagamaadega: Tartu tagamaaks koos Lõuna-Eesti ja Jõgevamaaga on statistikaameti andmeil 344 000 inimest, Pärnumaa koos Viljandimaaga annavad kokku napi 143 000 inimest (Viljandimaa on sisse arvutatud mõlemale poole – viljandlastel ei ole vist vahet, kuhu poole kalduda). Ja kui lisada Tartust Riia suunas sõitjad, võiks reisirong juba tasuv olla. Muide, kas praeguse plaani järgi uus rong Pärnus üldse peatub?

Loomulikult vajab uus ja kiire rong uut teed. Ja siit algavad suured mured: kellel tallab uus raudtee ära põllu, kellel jagab küla kaheks. Rääkimata maade kokkuostmise või sundvõõrandamise valulikust protsessist. Oletatava Pärnu-suunalise teekoridori alla jäävate maakondade ametnikud on murelikud: kuidas seletada uue raudtee kasulikkust neile, kellele kaotatud maade tasuks ja Eesti arenguhüppe sümboliks jääb vaid rongi vile?

Kiirrongi tee saab edukalt ehitada olemasolevasse raudteekoridori Tallinna ja Tartu vahel, olemasoleva rööbastee kõrvale. Olemasoleva raudtee ümber on piisavalt lai ohukoridor, mida soovi korral arukalt kasutada saab.

Palju on räägitud sellest, et uuele kiirrongi teele ei tohi jääda ühtegi samatasandilist ristumist. Õige, ohutus ennekõike! Kui uus kiirrong sõidab samas Tallinna-Tartu rongitee koridoris ja seal tehakse kõik ülesõidud kahetasandiliseks ja ohutuks, on see ju sama kulutuse juures topeltvõit!

Ka on raudtee hooldus logistiliselt märksa lihtsam, kui hooldama ja jälgima peab kõrvuti asuvaid rööpapaare, mitte riigi eri otstes asuvaid radasid.

Pea üldse pole aga räägitud kaubavedudest. Siit ja sealt kostab väiteid, et seoses karmistuvate nõuetega laevakütusele on Läänemerel kallinemas laevaveod, mis teeb murelikuks põhjanaabrid soomlased, ning alternatiiv võiks olla kiire kaubarong Euroopasse. Olemata kaubavedude ekspert, tundub mulle siiski, et kaubakonteinerite puhul, mida niikuinii Tallinnas peaks ümber laadima, ei saa määravaks hinnakriteeriumiks olla sada kilomeetrit pikem või lühem rongitee.

Olen vestelnud mitme Euroopa kõrge ametnikuga, kelle portfellis on Rail Balticu projekt. Nende sõnum on, et võib nii ja naa, sest näiteks Leedu alles kaalub, kas uus rongitee peaks lisaks Vilniusele haarama ka Kaunast. Tallinna-Tartu olemasolevale teele kiirrongiraja kõrvale ehitamise kasuks räägib Euroopa vaatenurgast ka asjaolu, et Peterburist oleks sel juhul imelihtne ehitada raudtee Narva ja sealt edasi see lühimat trassi pidi siduda Tartu raudtee külge.

Pole mingit kahtlust, et kokkuvõttes on Rail Balticu Tartu kaudu käima panemisel palju enam plusse kui miinuseid: Eesti suuruselt teise keskuse ühendamine Euroopaga, kiire ja turvaline ühendus ja palju enam reisijaid nii Tallinna ja Tartu kui Tartu ja Riia vahel, ärajäävad maade võõrandamised uue raudteekoridori rajamisel, kogu raudteeliini ristumiste ohutuks muutmine. Kas selle kaalub üles umbes 20-minutiline võit teist teed pidi sõitmisel, on ülimalt kaheldav.

Ma ei taha eelneva jutuga vähendada Pärnu tähtsust, vaid lihtsalt rääkida tõsiasjadest. Seepärast kutsun ametnikke ja poliitikuid üles avalikult kaaluma ja põhjendama Rail Balticu teekonna valikuga seonduvat. Sest lõppeks ehitatakse raudtee ju minu kui Eesti ja Euroopa maksumaksja raha eest ning Eesti omaosaluse sadade miljonite eest võiks teha ka muid mõistlikke asju, näiteks üles vuntsida ja digitaliseerida sadu põhikoole üle Eesti. Kuulama ei pea ainult hästilõhnastatud välismaiseid konsultante – ka meie valitsus armastab rõhutada oma talupojatarkust. Kuulakem siis iseenda mõistuse häält.