Kartuli-sibula-suitsu-hallitusjuustuvorm väikese küüslaugu, muskaatpähkli ning kibuvitsasiirupiga õrna õllega ülevalatult, juurde kotletid lamba-veise-kaneeli-muskaatpähkliga, teatab üks riigikogu meesliikmest sõber Facebookis.
Indrek Kuus: plekist linnumaja
9. detsember 2013, 13:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ma tegin taimse pilavi india basmati riisist, porknast, kuivatet ploomest, kuivatet maasikaist, kuivatet kisiilimarjust ja kuivatet barbarissimarjust. Siis veel rohkelt nelki, kuiva münti, jahvatet vürtsi, meresoola, demerara suhkrut ja pisut vett. Lisandus arm. Vastutasuks aromaatne pilavihurm, tutvustab oma kokakunsti teine minu hea jumalakartlik ja sõnaosav sõber.
On suisa suurepärane, kui soorollid kolinal murduvad ja tütarlastest sirguvad torumehed, kuid kogu siirast lugupidamisest kokakunsti ja sõnaosavuse vastu tuleks PISA testide tulemuste heleroosas valguses meenutada, et maheda tallehautisega ja kokaraamatuga saab vist varsti hakkama igaüks, kuid katsu sa leida meest, kes mootorsae käima saab või mõnel mootorsõidukil siduriketta vahetab. Üks ei välista muidugi teist, sest küllap ükskord jõuab aega, kus mees läeb hommikul jahile ja kalale, tuleb koju, teeb toidu valmis, hellitab naist ja kirjutab kitarri tinistades luuletusi.
Kahtlemata oli Nikita Hruštšov ülekohtune, kui ta oma mälestustele tuginedes meenutas, et maja ehitada oskas iga loll talupoeg, kuid lukksepp oli juba tehtud mees. Oma tõetera selles siiski on. Keedukursustel läbikukkunud neidude arv on olnud väike, kuid igast jõmmist ei saanud ega saagi inseneri. Ja ei peagi saama, kuid kübeke oskurit peaks leiduma igaühes. Riskin pälvida tiitli «šovinistlik siga», kuid mees peab piltlikult öeldes sea majja tooma, veristama, kuid soojas köögis pliidi ees rõõmsalt naeratades karbonaadi moorimine on juba naistele.
Muidugi oleks nõme mõnitada naisi, kes endale poisipea pügavad ja poksitrenni lähevad, ning mehed võivad ka vabalt heegeldamist harrastada ja moosi keeta, kuid vahel näib, et kulinaarsed retked meestemaailmas on muutunud liialt domineerivaks. Restoranibisnis on muidugi iseasi ja kui käed söögitegemisest puhtad ja tädilikult õpetlik «Salme Masso» kapsaks loetud, siis Anthony Bourdain oleks järgmise kirjaliku roana soovitatav. Köögis võib olla karm.
Toiduga mängimine ja pirtsutamine näitab, et elu on juba lill ehk esmavajadused paigas. Ja see ongi suurepärane! Pildil on valesti vaid need, kes arvavad, et pelmeenid hapukoorega on saatanast, kukesupp kurja juur ja valmistoit jõle.
Kartulikoori ei taha niikuinii enam keegi süüa, kuid tõdegem, et miskit podiseb. Varsti on jälle kevad, ja mehed valmistuvad valimisteks. Eks elu näitab, kas paremini skoorivad pliidiäärsed või hoopistükkis puuraidurid. Kelle peal peatub kauni naise pilk? Kas Kalevipojal, siilil või sõbralikul ja sõnaosaval põllega mehel, kes naeratab ja lapsi paitab?